Sõjamuuseumid Eestis

Üle aastakümnete võib Saaremaal igaüks minna oma silmaga kaema ehtsat tanki, mille Saaremaa sõjavara muuseumi mehed üleeile Orissaare lähistele kohale sõidutasid.
“Eesmärk on tank käima panna või vähemalt üritada seda teha,” ütles Saaremaa sõjavaramuuseumi eestvedaja Margus Sinimets Saarte Häälele.
Neljapäeva hommikul nägid Sinimets ja tema kamraadid Viimsis sõjamuuseumi hoovil tundide kaupa vaeva, et aastakümneid seisnud sõjamasinalt pidurid maha saada. “Kõik pidurid, sidurid olid kinni, käik ei tulnud välja, aga saime lahti ja veerema!” rõõmustas Sinimets. Seejärel upitati sõjamasin suure kopplaaduri jõul Saaremaa transpordifirma Siimu Auto treilerile ja sõit läks Virtsu poole.
Järgmiseks tööks juba Orissaare sõjavaramuuseumi hoovil on tanki mootori, torustike ja paakide demonteerimine ning sinna kunagi valatud vedelikest tühjaks tegemine. Mootori kolvid on Sinimetsa sõnul ilmselt kinni roostetanud.
“Valasime aineid peale, homme hakkame harutama,” lisas ta. Eesmärk on mootorile elu sisse saada hiljemalt 3. augustil, sest 4. augustil toimub Tumala mõisas Saaremaa 8. sõjaajaloopäev. Seal loodetakse taaslavastuses näidata juba omal jõul liikuvat sõjamasinat.
Tanki sai Saaremaa sõjavaramuuseum enda käsutusse Eesti sõjamuuseumist, kuhu see sattus Poola armeemuuseumi kingitusena 2015. aastal. “Millalgi läheb ta sõjamuuseumisse tagasi, aga meil on hasart, et tahaks tankiga mängida natuke,” lisas Sinimets.
Margus Sinimetsa andmetel on tegemist on 1953. aastal Poolas valminud tankiga T-34/85. Nõukogude Liit alustas T-34-de tootmist juba 1940. aastal ja Venemaa kasutab II maailmasõja kuulsamaid sõjamasinaid oma relvastuses tänini.

Saarte Hääl
Artikli viide

Aasta algusest kehtima hakanud uus relvaseadus toob kaasa muudatusi ka Valga militaarteemapargile. Arvele tuleb võtta isegi stardipüstol ja ümberkorraldusi teha ka järgmises militaarfestivalis.
Edaspidi peab olema relvaomamise vajadus paremini põhjendatud ning politsei- ja piirivalveamet saab õiguse vajadusel relvaloa väljaandmisest keelduda. Eurodirektiivist tulenevad muudatused puudutavad ka muuseume, kes relvadega tegelevad. Kagu-Eestis on ainus selline Valga militaarmuuseum. Sihtasutuse Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon juhataja Meelis Kivi ütles, et uued reeglid teevad veidi keerulisemaks ka muuseumi elu. Esialgu nad siiski midagi ümber paigutama ei pea, kuna olid paar sammu seadusest ees.
«Õnneks paar aastat tagasi, kui ümberkorraldused tegime, vaatas politsei üle meie hoidlad, eksponeerimisruumid, lukustuse, üldvalvesüsteemid ja sellegi, mismoodi on riskid maandatud. Sellega jäädi rahule. Panustasime asjadesse, mis nüüd mõnelgi eelarvest raha nõuavad. Jõudsime oma muuseumi õigel ajal ümber ehitada veelgi karmimatele tingimustele vastavaks, kui tol hetkel Eesti relvaseadus nõudis.»
Küll aga tuleb täiendusi teha relvade arvele võtmises, kuna arvelevõtule kuuluvate esemete loetelu on laienenud. «Relvade oluliste osade nimistu on suurenenud. Kasutasime oma tegevustes näiteks stardipüstolit, millega avatakseka palju spordivõistlusi. Uus seadus näeb ette, et seegi peab olema relvana registreeritud. Selliseid nüansse on palju,» lausus Kivi. Ta lisas, et kuuldavasti on Euroopa Liidus kõneaineks ka väljas seisvad tankid, kahurid, soomukid ja muu sarnane, mida muuseumi õuelgi leidub, ent esialgu nende kohta täpsem info puudub. Rangemad reeglid mõjutavad ka igal aastal sihtasutuse Valgas ja selle ümbruses korraldatavat militaarfestivali. Igaühel, kes nüüd näidislahingus püssist pauku teeb, peab olema relvaluba. «Sõjaajalooklubid aktsepteerisid seda, et igaühele ei saa relva kätte anda. Kui inimene on endale soetanud osaliselt deaktiveeritud relva, millega saab näidislahingutes paukmoonaga lasta, vajab ta nüüd ka relvaluba,» lisas Kivi.
Kuigi vahepeal on kaalutud militaarfestivaliga lõpparve tegemist, on see siiski taas tulemas, aga uuendatud kujul. Millisel täpselt, ei soostunud Kivi esialgu avama. Seadusemuudatuste arutelud käivad neil ka kultuuriministeeriumi ning politsei- ja piirivalveametiga. «Ei ole muutunud mitte üks seadus. On muudatusi ka teise kandi pealt, mida ma kommenteerida ei saa. Festival on uue kava ja uute elementidega.»
Kuidagi probleemseks Kivi siiski ümberkorraldusi ei pea. «Midagi teha ei ole, elu on läinud väga kurjaks terves maailmas. Sellepärast karmistatakse neid asju järjest rohkem.»

Lõuna-Eesti Postimees
Artikli viide

Sõjamuuseumi toetusel ehitatud soomusrong osales pühapäeval Vabadussõja vastupealetungi lahingu lavastusel Kehra ja Aegviidu vahel. Soomusrong sõidab läbi Vabadussõja marsruudi, kuid vana rongi edasine saatus on lahtine. Osana Vabadussõda 100 sündmustest avati ka Kehra lahingu mälestussammas Lahinguväljal.
Soomusrong number 1 Anton Irve juhtimisel lõpetas 100 aastat tagasi Eesti vägede taganemise ja aitas lükata veerema vastupealetungi. Pühapäeval osales tollase lahingu lavastuses üle 200 ajaloohuvilise Eestist, Lätist ja Venemaalt, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Lahingupaigas avati taastatud mälestusmärk, mille loomiseks annetas raha üle 400 inimese.
Soomusrongilahing toimus raudteel, kus selleks tuli katkestada liiklus. Eesti Raudtee on soomusrongi reisiks läbi Eesti valmistunud pool aastat. Elron korraldas ümber rongide sõiduplaani.

ERR Uudised
Artikli viide

Muinsuskaitseamet alustas läbirääkimisi kohalike omavalitsuste ja omanikega 15 militaarpärandi objekti kultuurimälestiseks tunnistamiseks. Lõplik nimekiri, mille alusel tehakse kultuuriministrile ettepanek objektid kaitse alla võtta, selgub läbirääkimiste käigus.
„Eesti on väga rikas militaarehitiste poolest, neid on siia rajatud igal sajandil ja esinduslikum valim nendest vajab kindlasti ka kultuurimälestiseks nimetamist. Kui suur osa täpselt, on edasiste arutelude küsimus. Ka need ehitised ja rajatised, mille osas kaitse alla võtmist ei algatatud või mida protsessi lõpuks kaitse alla ei võeta, on olulised mäluobjektid nii kohaliku kogukonna kui militaarajaloo jaoks. Soovitame kindlasti objektidega tutvuda. See on killuke meie ajaloost. Potentsiaalsete uute mälestiste hulgas on objekte tsaariajast, külma sõja militaarpärandini välja. Samuti on objektide iseloom väga erinev – hoonetest rajatisteni. Varasemast on muinsuskaitse all juba üle 260 militaarpärandi ehitise ja rajatise,“ ütles Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Anni Martin.
Eesti uuema sõjaajaloolise arhitektuuripärandi uuringu viis Kultuuriministeeriumi tellimuse läbi Eesti Muinsuskaitse Selts. Selle uuringu põhjal tegi Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu ettepaneku kaaluda 15 militaarpärandi objekti muinsuskaitse alla võtmist.
Kaalukausil on: Pärnu Krasnojarski polgu kasarmulinnaku kasarmute ja söökla, Rakvere Nortsu kasarmu, Tallinna Mereväe ekipaaži hoone, Värska Petseri Põhjalaagri meeskonna barakkide, Läänemaa Osmussaare 180mm rannapatarei tulejuhtimistornide ja soomustornide, Hiiumaa Säärenina tehnilise vaatluse posti vaatlustorni, Tartu Krasnojarski polgu talli, Raadil asuvate sõjalennukite remondiangaaride ning Raadi lennuvälja stardiradade, ruleerimisteede ja lennukite seisuplatside, Saaremaal Sääre 12-tollise rannapatarei, Oriküla komandopunkti, Ninase 180mm rannapatarei, Ninase 180mm rannapatarei Tagaküla komandoposti ja seniitraketidivisioni komandopunkti, Lõpe-Kaimri tankitõrjeliini ja Maantee seniitraketibaasi tuumaraketihoidla „Granit“ kultuurimälestiseks tunnistamine.
Kaitse alla võtmine on mahukas protsess, mille käigus küsib Muinsuskaitseamet arvamusi nii omanikelt, omavalitsustelt kui eksperdinõukogudelt. Lisaks koostatakse täiendavalt eksperdihinnanguid. Otsuse kultuurimälestiseks tunnistamise kohta teeb kultuuriminister.

Muinsuskaitseamet
Artikli viide

Orissaares asuva Saaremaa Sõjavara Muuseumi juht Margus Sinimets koostas koos Eesti sõjaväemundrite ajaloo uurija Olavi Grünbergiga raamatu kaitseliidu ajaloost ja sümboolikast. Pealkirja “Kaitseliidu vormid ja sümboolika 1917-1940” kandev teos annab Kaitseliidu ajaloost huvitunud lugejale põhjaliku ülevaate nii alates 1917. aastast Kaitseliidu eelkäijate poolt kui ka kuni teise ilmasõjani kantud Kaitseliidu vormidest, lippudest, rinnamärkidest ja paljust muust. Raamatust leiab infot nii Tallinna elanike omakaitse, Bürgerwehri, Eesti Kaitse Liidu kui ka Vabariikliku Kaitse Liidu kohta, samuti teavet Kaitseliidu loomisest Vabadussõja ajal ning ülevaate näitusest „Kaitseliit taasloomisest taasloomiseni“.
Raamatu esitlus toimus 30. novembril Eesti sõjamuuseumis Viimsis. Teos kuulub Kaitseliidu 100. aastapäevaks planeeritud raamatute sarja, olles sarja teine väljaanne.

Meie Maa
Artikli viide