Joel Nõukas 22.03.1949 – 2.03.2018
Reedel, 2. märtsil lahkus talle omasel rahulikul moel meie seast Orissaare sõjamuuseumi rajaja Joel Nõukas.
MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts juhatuse kaitseliitlasest liige alustas kerg- ja raskerelvade ning muu sõjatehnika aktiivselt kogumist enam kui 20 aastat tagasi. Algselt mahtus tema kollektsioon Orissaare lähedal Põripõllu külas asuva loomafarmi olmeruumidesse. Kuid juba aastatuhande vahetuseks oli elektrimontöörina töötav Joel sama hoone katuse alla koondanud õhutõrjekahurite jäänuseid ja muid rasketehnika tükke.
Sõna tema kollektsioonist levis ja uusi eksponaate tõid Joelile nii sõja üle elanud kohalikud elanikud kui ka kaugemalt tulijad. Saladus seisnes selles, et Joel suutis igale kogus olevale rauatükile põneva loo juurde rääkida.
Joeliga liitusid Sergei Ruus ja Margus Sinimets, kelle kodused kollektsioonid kasvasid liiga suureks, ning koos moodustati 2007. aastal MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts, millest peagi kasvas välja Saaremaa Sõjavara Muuseum.
Joeli suur unistus oli Saksa armee kasutuses olnud 20 mm õhutõrjesuurtüki Flak komplekteerimine. Selliseid ülirohkete detailidega laskeriistu oli Väikese väina äärde 1944. aastal mitmeid maha jäänud. Lahingute lõppedes lammutasid kokkuhoidlikud taluperemehed relvad laiali. Seetõttu jagus nende juppe igasse majapidamisse nii Saaremaa kui ka Muhu poolele. Joeli ülesandeks jäi vaid vajalike osade äratundmine ja paikapanek.
Nüüdseks on muuseumis välja pandud Eesti Sõjamuuseumilt deposiidina saadud komplektne õhutõrjesuurtükk, kuid see ei asenda Joeli jutte iga mutri ja hammasratta saamisest. Küll aga meeldib töökorras eksemplar lastele, sest selle aluse peal saab ennast keerutada ja relvatoru üles ja alla liigutada.
Saare maavalitsus tunnustas Joel Nõukast kui Kaitseliidu taasasutajat ja Saaremaa Sõjavara Seltsi loojat 2013. aastal teeneteplaadiga. Kuid aukirjadest olulisemaks pidas Joel külastajatele relvadest ja sõjatehnikast rääkimist. Samuti oli talle südamelähedane langenud sõjameeste haudade otsimine, et hukkunud leiaksid sobilikuma viimse puhkepaiga kui metsaserv või kiviaia nurk.
Joeli panust Saaremaa militaarpärandi säilitamisse ja tutvustamisse on võimatu hinnata. Lugematud tunnid asjade otsimist, nende korrastamist ja nendest rääkimist. Ning nii mõnegi eseme eest tuli Joelil ka raha välja anda. Kuid ta tegi seda heal meelel. Veel tuleb märkida, et tööst ja muuseumist ja perest vabal ajal käis Joel kala püüdmas. Mehe sõnul oli see aeg tema enda jaoks, millal oli aega mõelda.
Sõrve Militaarmuuseumi rajamise ajal oli Joel valmis lahkesti oma kogemusi meiega jagama. Algusaastatel jõudsid mitmed eksponaadid Sõrve just Joeli kaudu. “Sõrvest on nemad toodud ja sinna peavad nad tagasi minema,” tavatses Joel öelda.
Joel Nõukase ärasaatmine toimub sel laupäeval kell 11 Orissaare Põripõllul Saaremaa Sõjavara Seltsi ruumides, sest Joel elab edasi ennekõike muuseumi kaudu.
Puhka rahus, Joel.
Tõnu Veldre, Sõrve Militaarmuuseum
Saarte Hääl
Artikli viide
24. veebruaril 2018 kell 14 Viimsi mõisas ajalooline taaslavastuslahing “Lõuna wäerind 1919”.
Korraldavad Eesti Sõjamuuseum ja Saaremaa Sõjavara Selts.
Üritus on tasuta.
Saaremaa mees ning sõjaajaloo huviline Margus Sinimets kavatseb suvisel Kaitseliidu paraadil osaleda Vabadussõja aegse soomusauto rekonstruktsiooniga. Tegu on osaga Kaitseliidu panusest Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisse.
GAZ 53 mootor toimib ja masinal on juba soomusauto kuju. Soomuskere pole siiski veel valmis, vaid puudu on aknaluugid, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Soomust kindlustati ilmasõjast massiliselt säilinud kaevikukilpidega. Korpuse enda soomus pidi olema ligi kaheksa sentimeetrit.
“Sest tegelikult siia lähevad kilbid ju peale. Mina ei ole näinud ühtegi pilti, kus oleks autol auk sees. Neid kilpe on küll puruks lennanud, aga auku ei ole,” rääkis Saaremaa sõjavara seltsi juhatuse liige Margus Sinimets.
Soomusauto peaks valmima järgmise aasta alguseks. Kindel plaan on osaleda suvel Kaitseliidu võidupüha paraadil.
“Paraadiks kindlasti saab valmis. Ma tahaks ikka aastapäevaks valmis saada,” ütles Sinimets.
Vabadussõja lõpuks oli Eesti vägedel üheksa soomusautot. Sõja alguses asuti neid Johan Pitka eestvõtmisel ise ehitama, aluseks ilmasõjas nähtu ja põhjaks inglise veoauto.
Pikemat käsitlust soomusauto ehitamisest saab vaadata järgmisel nädalal “Ringvaates”.
ERR uudised 24.11.2017
Artikli viide
TÜ ESAP korraldas 15. oktoobril 2017 Viljandi mõisa pargis taaslavastuslahingu.
23. septembril 2017 Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil.
2017-09-23 Lagedi Kutse
Eesti Sõjaajaloo Pärand 2017–2025 - webmaster@esap.ee