Sõjamuuseumid Eestis

Eesti riigikaitse vastu tunnevad huvi ka vene keelt kõnelevad noored. Riigikaitse kursuse raames pani sel nädalavahetusel end Hiiumaal Tahkuna välilaagris proovile üle 100 õpilase Tallinna Pae gümnaasiumist ja Tallinna Õismäe Vene lütseumist. Paljude linnalaste jaoks oli see esimene kord, mil nad oma oskusi looduses katsetada said.Riigikaitseõpet antakse koolides koostöös kaitseressursside ametiga. Kursuse maht on 70 õppetundi ning poole sellest moodustab koolipingis õpitav teooria ja teise poole praktiline õpe.
Kaitseliidu Tallinna maleva liige Märt Melsas ütles, et laagris proovitakse teoreetilisi teadmisi praktikas kasutada ja palju muid asju, mida klassitunnis ei saa teha. “Näiteks orienteerumine mööda maastikku kaardi järgi,” märkis ta.
Õpilasi ootas 10-kilomeetrine sõdurirada, kus tuli kontrollpunktides harjutada vaenlase leidmist hoonest ja ületada roomates liivaluide.

ERR Uudised
Artikli viide

Ida-Virumaa sõjaajaloohuvilised tõid seitsme meetri sügavuselt soost välja kahuri, mis oli sinna uppunud 74 aastat tagasi teise maailmasõja lahingus. Heas korras relva loodetakse pärast puhastamist juba paari kuu pärast huvilistele eksponeerida.
76millimeetrist polgukahurit (1927. a mudel) otsiti arhiiviandmetele tuginedes Narva lähistelt Kõrgesoost enne leidmist kolm aastat. Möödunud nädalavahetusel toodi kahur tuukri abiga pinnale.
“See kahur on 1944. aasta aprillikuus siin soo peal sõdinud ja lahingu käigus uppus ta soosse ära,” ütles sõjaajaloo klubi Otsing juhatuse liige Igor Sedunov.
Ajaloohuvilise sõnul oli polgukahur populaarne oma kerge kaalu poolest. “See kahur kaalub umbes 800 kilo. Punavägi kasutaski siin soode peal kaht tüüpi kahurit: 45 mm tankitõrje kahurit ja 76 mm polgukahurit. Need olid kerged ja neid sai talvel mööda sood liigutada,” ütles Sedunov. Kahuri peal on näha killu- ja kuulijälgi ning näha on sõjaaegse remondi jälgi.
Igor Sedunovi kiidusõnad kuuluvad Eesti muinsuskaitseametile ning Laidoneri muuseumile, kellega koostöös saab klubi Otsing täita oma missiooni sõjaajaloo säilitamisel. “Ma loodan, et seda kahurit hakatakse eksponeerima Ida-Virumaal Sinimägede muuseumis, sest need lahingud, kus seda kahurit kasutatakse, olid selle ümbruses. Kui vastavad ametkonnad pole vastu, siis saame ta siia jätta,” sõnas Sedunov.
Sedunovi arvates võib kahuri rahva ette vaatamiseks tuua paari kuu jooksul. “Ta on heas korras. Me puhastame ta õrnalt ära, peseme ära ning värvi säilitamiseks katame ta spetsiaalsete vahenditega ning pooleteist-kahe kuu pärast peaks ta juba muuseumis olema.”

ERR Uudised
Artikli viide

Kaitseliit esitles neljapäeval Tallinnas Vabaduse väljakul ajaloolise soomusauto Estonia koopiat, mille ehitas Kaitseliidu tellimusel Saaremaa Sõjavara Selts Margus Sinimetsa eestvõtmisel.
Soomusauto koopia ehitati veoauto GAZ-53 alusraamile ning ka mootor on pärit samalt veokilt.Doonorauto annetas Kaitseliidu vanematekogu liige Aivar Riisalu. Soomusauto taastati ajalooliste fotode ja kirjelduste järgi.
Margus Sinimets ütles, et töötunde ta ei lugenud ja energiat kulus palju. “No ikka jäi paar päeva puudu ja viimased ööpäevad pole eriti magada saanud,” lausus ta. “Kuigi esimest korda sai autot näha 24. veebruaril, läksid puurattad vähe puusse ja tuli uued toorikud teha. Neid pisiasju oli nii palju, mis vajasid veel viimasel hetkel tegemist.”
Masinale on paigaldatud ka relvade koopiad, millest on näiteks näidislahingutes võimalik paukmoonaga tulistada. Estonia hakkab liikuma Kaitseliidu juubeliüritustel üle kogu Eesti, masinat saadab ajaloolistes vormides meeskond. Soomusauto läbib omal käigul väljaspool avalikku liiklust lühemaid vahemaid, pikemate vahemaade läbimiseks pan­nakse soomusauto treilerile.
Soomusautot Estonia hakati ehitama 1918. aasta detsembris Tallinna sadamatehases insener Saukase juhtimisel. Ehitust ja materjalide hankimist koordineeris toona mereväekapteni auastmes olnud Johan Pitka.

Saarte Hääl
Artikli viide

Õhtuleht – Kaitseliit taastas Eesti esimese soomusauto Estonia
Artikli viide

Kaitseliit esitleb neljapäeval Tallinnas Vabaduse väljakul ajaloolise soomusauto Estonia koopiat, mis on ehitati Kaitseliidu 100. sünniaasta puhul.
Soomusauto koopia ehitas Saaremaa Sõjavara Selts Margus Sinimetsa juhtimisel.Soomusautoga astus üles ka soomusauto meeskond, kes kandis ajaloolist vormirõivastust autentsete eraldusmärkidega.
Edaspidi võib soomusautot näha nii 23. juunil Tallinna lauluväljakul toimuval Võidupüha paraadil kui ka teistel Kaitseliidu 100. aastapäeva tähistamisega seotud üritustel.

ERR Uudised
Artikli viide

Joel Nõukas 22.03.1949 – 2.03.2018
Reedel, 2. märtsil lahkus talle omasel rahulikul moel meie seast Orissaare sõjamuuseumi rajaja Joel Nõukas.
MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts juhatuse kaitseliitlasest liige alustas kerg- ja raskerelvade ning muu sõjatehnika aktiivselt kogumist enam kui 20 aastat tagasi. Algselt mahtus tema kollektsioon Orissaare lähedal Põripõllu külas asuva loomafarmi olmeruumidesse. Kuid juba aastatuhande vahetuseks oli elektrimontöörina töötav Joel sama hoone katuse alla koondanud õhutõrjekahurite jäänuseid ja muid rasketehnika tükke.
Sõna tema kollektsioonist levis ja uusi eksponaate tõid Joelile nii sõja üle elanud kohalikud elanikud kui ka kaugemalt tulijad. Saladus seisnes selles, et Joel suutis igale kogus olevale rauatükile põneva loo juurde rääkida.
Joeliga liitusid Sergei Ruus ja Margus Sinimets, kelle kodused kollektsioonid kasvasid liiga suureks, ning koos moodustati 2007. aastal MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts, millest peagi kasvas välja Saaremaa Sõjavara Muuseum.
Joeli suur unistus oli Saksa armee kasutuses olnud 20 mm õhutõrjesuurtüki Flak komplekteerimine. Selliseid ülirohkete detailidega laskeriistu oli Väikese väina äärde 1944. aastal mitmeid maha jäänud. Lahingute lõppedes lammutasid kokkuhoidlikud taluperemehed relvad laiali. Seetõttu jagus nende juppe igasse majapidamisse nii Saaremaa kui ka Muhu poolele. Joeli ülesandeks jäi vaid vajalike osade äratundmine ja paikapanek.
Nüüdseks on muuseumis välja pandud Eesti Sõjamuuseumilt deposiidina saadud komplektne õhutõrjesuurtükk, kuid see ei asenda Joeli jutte iga mutri ja hammasratta saamisest. Küll aga meeldib töökorras eksemplar lastele, sest selle aluse peal saab ennast keerutada ja relvatoru üles ja alla liigutada. Saare maavalitsus tunnustas Joel Nõukast kui Kaitseliidu taasasutajat ja Saaremaa Sõjavara Seltsi loojat 2013. aastal teeneteplaadiga. Kuid aukirjadest olulisemaks pidas Joel külastajatele relvadest ja sõjatehnikast rääkimist. Samuti oli talle südamelähedane langenud sõjameeste haudade otsimine, et hukkunud leiaksid sobilikuma viimse puhkepaiga kui metsaserv või kiviaia nurk.
Joeli panust Saaremaa militaarpärandi säilitamisse ja tutvustamisse on võimatu hinnata. Lugematud tunnid asjade otsimist, nende korrastamist ja nendest rääkimist. Ning nii mõnegi eseme eest tuli Joelil ka raha välja anda. Kuid ta tegi seda heal meelel. Veel tuleb märkida, et tööst ja muuseumist ja perest vabal ajal käis Joel kala püüdmas. Mehe sõnul oli see aeg tema enda jaoks, millal oli aega mõelda.
Sõrve Militaarmuuseumi rajamise ajal oli Joel valmis lahkesti oma kogemusi meiega jagama. Algusaastatel jõudsid mitmed eksponaadid Sõrve just Joeli kaudu. “Sõrvest on nemad toodud ja sinna peavad nad tagasi minema,” tavatses Joel öelda.
Joel Nõukase ärasaatmine toimub sel laupäeval kell 11 Orissaare Põripõllul Saaremaa Sõjavara Seltsi ruumides, sest Joel elab edasi ennekõike muuseumi kaudu.
Puhka rahus, Joel.

Tõnu Veldre, Sõrve Militaarmuuseum

Saarte Hääl
Artikli viide