Sõjamuuseumid Eestis

Uudised

29.10.2023 – Taaslavastuslahing “Eesti iseseisvuse sünd” Reiu raudteesillal

Pühapäeval, 29. oktoobril 2023 kell 13 Pärnus Reiu raudteesillal taaslavastuslahing “Eesti iseseisvuse sünd”. Kell 12–14 avatud Kaitseliidu Pärnumaa maleva varustuse- ja infotelk. Üllatuskülalised. Korraldab Saaremaa Sõjavara Selts.

Üritus on tasuta.

22.07.2023 – Kaugel külas: Hiiumaa militaarmuuseum Tahkuna otsas

Oma kodusaare sõja-ajaloo radadel on teejuht Ain Tähiste. Kauge saare kaugemas otsas paiknevast muuseumist tegi saate Tiia Teder. Eetris on see laupäeval 22. juulil kell 11 ja kordub pühapäeval 23. juulil kell 10. Hiiumaa randades ja metsades on jäljed kolmest sõjast: I maailmasõda, II maailmasõda ja Külm Sõda. Hiiumaa põhjatipu, Tahkuna otsa kordoni ruumidesse sisustasid ajaloohuvilised mehed saare sõja-ajaloo muuseumi, kus on sõjapidamisvara ja info Hiiumaa militaarmälestiste kohta. Eksponaadid on pärit põhiliselt Hiiumaalt, kuid näha saab ka mõnda Eesti Sõjamuuseumile kuuluvat masinat. Muuseumi õuel seisavad reas Hiiumaa teisaldatud punamonumendid, neist suurim on Kärdlast tänavu muuseumisse kolitud mürakas, millele kohalikud panid nimeks Kivi-Jüri. Muuseumi haruldasim ja raskeim eksponaat on rannapatarei suurtükitoru, millesarnast teist Eestis säilinud pole. Eksponaat sai eriti kuulsaks pärast seda, kui Haapsalu mehed seda varastada püüdsid. Hoovil püüab pilku Ojaküla kordoni piirivalvetorn, kus omal ajal passis ööpäevade viisi piirivalvur ja valgustas helgiheitjaga merd. Muuseumi majakese katuse kohal kõrguvad kunagised sõjalise side mastid. Tubaste väljapanekute hulgas on igasugust vanemat ja uuemat tehnikat, aga ka armee olme vaatamisväärsusi – spordiriistad, Kõrgessaare kordoni köögikraam ja Ristna lusikavabriku tooted. Pilkupüüdev on sõdurite maalitud seinapannoo Ojaküla kordoni sööklast 1981. aastast, idüllilise pildiga merel õõtsuvate olümpiapurjekate ja Arteki pioneerilaagriga. Nõukogude-süsteemi absurdi ilmnes piirivalves ja sõjanduses rohkesti. Ain Tähiste pajatab põnevaid ja ka humoorikaid lugusid hiidlaste elust nõukogude okupatsiooniaastate piiririigis. Sõjalisi arme Hiiumaa metsades on ikka veel näha. Hiiumaa militaarajaloo selts kaardistas saare sõjalised rajatised ja objektid, samuti rannavetes asuvad laevavrakid. Metsas asuvad radarijaamade varemed põhiliselt RMK maadel ning hiljuti on neid korrastatud ja võsast puhastatud. Rannatapaterisse ehk katakombidesse on võimalik ka sisse ronida. Et militaarsest Hiiumaast ülevaade saada, on vaja varuda paar päeva, soovitab Tähiste.

ERR Klassikaraadio – Kaugel külas: Hiiumaa militaarmuuseum Tahkuna otsas

18.06.2023 – Tartumaal peeti Eesti lennunduspäevi

Korraldajad on hinnanud ettevõtmist üheks Baltimaade kõige haaravama programmiga lennushowks.

Reporter – Tartumaal peeti Eesti lennunduspäevi!

17.-18.06.2023 – Eesti Lennupäevad 2023

Traditsiooniliseks kujunenud iga-aastased Eesti Lennupäevad on Baltikumi suurim lennundusüritus. Lennupäevade initsiaatoriks on jätkuvalt Eesti Lennundusmuuseum ja olulisemad partnerid on Eesti Õhuvägi ja Eesti Lennuakadeemia.

Eesti Lennundusmuuseum – Eesti lennupäevad 2023

9.06.2023 – Lennart Meri ametiautot saab edaspidi uudistada sõjamuuseumis

Seni Kaitseliidu hoole all olnud endise presidendi Lennart Meri ametiauto läheb nüüd sõjamuuseumi kasutusse ja juba sel suvel on võimalik autot Viimsis asuvasse muuseumisse vaatama minna. Kaitseliidu strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülema asetäitja major Tanel Rütman rääkis, et auto antakse sõjamuuseumile jäädavalt, sest otsest kasutusfunktsiooni autol Kaitseliidus pole. „Kuna tegemist on rohkem ju ikka ajaloolise esemega, siis peaks Meri ametiauto kuuluma ikka mõnele mäluasutusele,“ lausus Rütman. Rütman rääkis, et kui Kaitseliit aastaid tagasi auto enda käsutusse sai, siis masin kõige paremas korras polnud. Rütmani sõnul tehti aga auto korda ja nüüd on auto seis peaaegu et endine. Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill sõnas, et täpset kuupäeva, kunas auto sõjamuuseumisse jõuab, veel ei tea, kuid uue eksponaadi saabumine peaks toimuma siiski lähiajal. „Juba arvatavasti suvel saavad külastajad autot uudistama tulla,“ lausus Lill. Lill lisas, et auto muudab eksponaadina oluliseks just tema ajalugu ja seos taasiseseisvunud Eesti esimese presidendiga. „Lennart Meri on ju ise juba legend ja 1990. aastate alguses oli ta riigikaitse juhina ka riigikaitses väga oluline inimene,“ selgitas Lill. „Seda sama ametiautot nähti ka kaitseväe paraadidel ja seetõttu on sõjamuuseumisse auto toomine igati sobiv.“

ERR Uudised – Lennart Meri ametiautot saab edaspidi uudistada sõjamuuseumis