Sõjamuuseumid Eestis

Uudised

22.07.2023 – Kaugel külas: Hiiumaa militaarmuuseum Tahkuna otsas

Oma kodusaare sõja-ajaloo radadel on teejuht Ain Tähiste. Kauge saare kaugemas otsas paiknevast muuseumist tegi saate Tiia Teder. Eetris on see laupäeval 22. juulil kell 11 ja kordub pühapäeval 23. juulil kell 10. Hiiumaa randades ja metsades on jäljed kolmest sõjast: I maailmasõda, II maailmasõda ja Külm Sõda. Hiiumaa põhjatipu, Tahkuna otsa kordoni ruumidesse sisustasid ajaloohuvilised mehed saare sõja-ajaloo muuseumi, kus on sõjapidamisvara ja info Hiiumaa militaarmälestiste kohta. Eksponaadid on pärit põhiliselt Hiiumaalt, kuid näha saab ka mõnda Eesti Sõjamuuseumile kuuluvat masinat. Muuseumi õuel seisavad reas Hiiumaa teisaldatud punamonumendid, neist suurim on Kärdlast tänavu muuseumisse kolitud mürakas, millele kohalikud panid nimeks Kivi-Jüri. Muuseumi haruldasim ja raskeim eksponaat on rannapatarei suurtükitoru, millesarnast teist Eestis säilinud pole. Eksponaat sai eriti kuulsaks pärast seda, kui Haapsalu mehed seda varastada püüdsid. Hoovil püüab pilku Ojaküla kordoni piirivalvetorn, kus omal ajal passis ööpäevade viisi piirivalvur ja valgustas helgiheitjaga merd. Muuseumi majakese katuse kohal kõrguvad kunagised sõjalise side mastid. Tubaste väljapanekute hulgas on igasugust vanemat ja uuemat tehnikat, aga ka armee olme vaatamisväärsusi – spordiriistad, Kõrgessaare kordoni köögikraam ja Ristna lusikavabriku tooted. Pilkupüüdev on sõdurite maalitud seinapannoo Ojaküla kordoni sööklast 1981. aastast, idüllilise pildiga merel õõtsuvate olümpiapurjekate ja Arteki pioneerilaagriga. Nõukogude-süsteemi absurdi ilmnes piirivalves ja sõjanduses rohkesti. Ain Tähiste pajatab põnevaid ja ka humoorikaid lugusid hiidlaste elust nõukogude okupatsiooniaastate piiririigis. Sõjalisi arme Hiiumaa metsades on ikka veel näha. Hiiumaa militaarajaloo selts kaardistas saare sõjalised rajatised ja objektid, samuti rannavetes asuvad laevavrakid. Metsas asuvad radarijaamade varemed põhiliselt RMK maadel ning hiljuti on neid korrastatud ja võsast puhastatud. Rannatapaterisse ehk katakombidesse on võimalik ka sisse ronida. Et militaarsest Hiiumaast ülevaade saada, on vaja varuda paar päeva, soovitab Tähiste.

ERR Klassikaraadio – Kaugel külas: Hiiumaa militaarmuuseum Tahkuna otsas

18.06.2023 – Tartumaal peeti Eesti lennunduspäevi

Korraldajad on hinnanud ettevõtmist üheks Baltimaade kõige haaravama programmiga lennushowks.

Reporter – Tartumaal peeti Eesti lennunduspäevi!

17.-18.06.2023 – Eesti Lennupäevad 2023

Traditsiooniliseks kujunenud iga-aastased Eesti Lennupäevad on Baltikumi suurim lennundusüritus. Lennupäevade initsiaatoriks on jätkuvalt Eesti Lennundusmuuseum ja olulisemad partnerid on Eesti Õhuvägi ja Eesti Lennuakadeemia.

Eesti Lennundusmuuseum – Eesti lennupäevad 2023

9.06.2023 – Lennart Meri ametiautot saab edaspidi uudistada sõjamuuseumis

Seni Kaitseliidu hoole all olnud endise presidendi Lennart Meri ametiauto läheb nüüd sõjamuuseumi kasutusse ja juba sel suvel on võimalik autot Viimsis asuvasse muuseumisse vaatama minna. Kaitseliidu strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülema asetäitja major Tanel Rütman rääkis, et auto antakse sõjamuuseumile jäädavalt, sest otsest kasutusfunktsiooni autol Kaitseliidus pole. „Kuna tegemist on rohkem ju ikka ajaloolise esemega, siis peaks Meri ametiauto kuuluma ikka mõnele mäluasutusele,“ lausus Rütman. Rütman rääkis, et kui Kaitseliit aastaid tagasi auto enda käsutusse sai, siis masin kõige paremas korras polnud. Rütmani sõnul tehti aga auto korda ja nüüd on auto seis peaaegu et endine. Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill sõnas, et täpset kuupäeva, kunas auto sõjamuuseumisse jõuab, veel ei tea, kuid uue eksponaadi saabumine peaks toimuma siiski lähiajal. „Juba arvatavasti suvel saavad külastajad autot uudistama tulla,“ lausus Lill. Lill lisas, et auto muudab eksponaadina oluliseks just tema ajalugu ja seos taasiseseisvunud Eesti esimese presidendiga. „Lennart Meri on ju ise juba legend ja 1990. aastate alguses oli ta riigikaitse juhina ka riigikaitses väga oluline inimene,“ selgitas Lill. „Seda sama ametiautot nähti ka kaitseväe paraadidel ja seetõttu on sõjamuuseumisse auto toomine igati sobiv.“

ERR Uudised – Lennart Meri ametiautot saab edaspidi uudistada sõjamuuseumis

23.03.2023 – Hiiumaa militaarmuuseum soovib oma ekspositsiooni Ukrainas purustatud tanki

Hiiumaa militaarajalooselts saatis märtsi alguses Eesti Sõjamuuseumile kirja, kus tegi ettepaneku, et Ukrainas purustatud Vene tanki T-72, mida on eksponeeritud alates veebruarist Eesti eri paikades, võiks pärast ringreisi lõppu deponeerida Tahkunas asuvasse Hiiumaa militaarmuuseumi. Sõjamuuseumi direktori sõnul nad tanki Hiiumaa militaarmuuseumile siiski ei anna. Ukrainlaste poolt puruks lastud Vene tanki on eksponeeritud mitmel pool Eestis ning selle nädala neljapäevani näeb seda Kärdla sadamas, misjärel rändab see tagasi mandrile. Hiiumaa militaarajalooselts tegi mõne aja eest aga ettepaneku, et ringreisi järel võiks Eesti Sõjamuuseum deponeerida selle Hiiumaa militaarmuuseumi. „Meil on Ukraina sõja ekspositsiooni nurk juba täna olemas. Seal on selle sama riistapuu, mis selle tanki võib-olla puruks tegi, Javelini tankitõrjeraketi konteiner, siis on meil seal mannekeen Ukraina sõduri vormis, siis on meil üks Ukraina-teemaline digimaal ja vot nüüd selline puruks lastud tank on puudu,“ rääkis militaarajalooseltsi juhatuse liige Ain Tähiste. Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill nentis siiski, et tanki pole plaanis Hiiumaale deponeerida ja selle kodu hakkab olema Viimsis asuvas Eesti sõjamuuseumis. „Selle nädala lõpus peaks ta jõudma siia Viimsisse. Purustatud T-72 hakkab olema meie rasketehnika ekspositsioonis, kus on mitmeid suurtükke ja tehnikat, muu hulgas ka see Narvast toodud tank T-34. Meie rasketehnika angaari plaanime me avada kõigile külastajatele 23. aprillil,“ ütles Lill. Hiiumaa militaarajalooselts on Ain Tähiste sõnul uurinud veel mõne institutsiooni ja organisatsiooni käest võimalust, et Hiiumaa militaarmuuseum saaks Ukrainast endale mõne teise purustatud tanki, aga midagi käegakatsutavat veel pole. „Eks kõik need rattad veerevad natukene aeglasemalt. Tõenäoliselt on inimestel igasuguseid muid asju ka teha. Selge on see, et Hiiumaa militaarmuuseum iseseisvalt Ukrainasse minnes tanki ei saa. Selleks peab abi olema tugev, aga ikka loodame.“

ERR Uudised – Hiiumaa militaarmuuseum soovib oma ekspositsiooni Ukrainas purustatud tanki

19.02.2023 – Sõjaajalooklubid etendasid sõjamuuseumis Vabadussõja lahingut

esti, Läti ja Leedu sõjaajalooklubid mängisid täna Viimsi sõjamuuseumi õuel läbi 1919. aasta Vabadussõja aegse lahingu, kus eesti koolipoiste vastaseks olid Läti punased kütid. Lahingu lavastaja ja Saaremaa sõjavara muuseumi juhataja Margus Sinimetsa sõnul on tegu üsna autentse lavastusega, sest toonased lahingud olidki peamiselt ahelikus ründamine ehk sisuliselt tapatalgud. Pühapäeval oli lahinguväljal üle 60 inimese ja tegu on Baltikumi kõige suurema üritusega, sest ei Lätis ega Leedus analoogseid üritusi ei korraldata. Ukraina sõja tõttu on tekkinud probleeme ka vastaste leidmisega, sest noorem põlvkond ei soostu vaenlasi mängima. „Vanasti meil Venemaa, Valgevene, Ukraina poisid käisid, aga nüüd on teistmoodi,“ rääkis Sinimets. „Meie raudvara on Narva poisid, seal on kaks klubi, kes ongi n-ö punaste poole klubid. On ka nii, et kui mul on ikka kitsas käes, siis me paneme ikka, üks lätlaste klubi on alati valmis, et Margus, nii nagu ütled, niisugused oleme, oleme valged või oleme punased nii nagu vaja on,“ ütles Sinimets. Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et kuigi Vabariigi aastapäeva tähistamine Vabadussõja lahingu läbimängimisega on sõjamuuseumi traditsioon, kaaluti tänavu põhjalikult, kas ikka on paslik sõda mängida. „Jõudsime otsusele, et Venemaa rünnak Ukraina vastu ei saa meid sundida loobuma oma tähtpäevi tähistamast ja Vabadussõda meenutamast,“ ütles Lill. „Vastupidi – seda enam on põhjust meeles pidada, et iseseisvus pole kingitus vaid tuli meil endal kätte võidelda vere hinnaga.“

ERR Uudised – Sõjaajalooklubid etendasid sõjamuuseumis Vabadussõja lahingut

16.10.2022 – Taaslavastuslahing Reiu raudteesillal

Saaremaa Sõjavara Selts korraldab pühapäeval, 16. oktoobril 2022 kell 13 Pärnus Reiu raudteesillal ajaloolise taaslavastuslahingu „Eesti iseseisvuse sünd“.
Kell 12-14 avatud Kaitseliidu Pärnumaa maleva varustuse- ja infotelk.
Elustamisvõtteid tutvustavad Eesti Punase Risti Pärnumaa seltsi vabatahtlikud projekti „Sinu käed päästavad elu“ raames.

Üritus on tasuta.

Valga MilFest 19.-20. august 2022

Rahvusvaheline Militaarajaloo festival on igaaastane suurüritus, kus saavad kokku sõjaajaloo klubide liikmed erinevatest riikidest. Viiakse läbi näidislahinguid, toimub sõjameeste marss läbi linna, kus näha erinevates vormides sõjamehi- ja tehnikat, vanavara ja käsitöölaat. Rikkalik kultuuriprogramm sõjamuuseumi õuel koos ilutulestikuga.

Valga MilFest 2022 kava

Eesti Lennupäevad 2022 toimuvad 11.-12. juunil

Nüüd juba traditsiooniliseks kujunenud iga-aastased Eesti Lennupäevad on Baltikumi suurim lennundusüritus. Eesti Lennupäevad said alguse 17 aastat tagasi. Initsiaatoriteks olid ja on jätkuvalt Eesti Lennundusmuuseum ja Eesti Lennuakadeemia. Suure populaarsusega ürituse kõige olulisemad partnerid on olnud Eesti Õhuvägi ja Politsei- ja Piirivalveameti Lennusalk, Tallinna Lennujaam, aga ka mitmete sõbralike riikide aerobaatika grupid. Peaesinejaks on Scandinavian Airshow.

Eesti Lennupäevad 2022 kava

Kaitseväe Akadeemia muuseumi veebinäitused

Kaitseväe Akadeemia muuseumi kodulehel on vaatamiseks juba kolmas veebinäitus – Eesti Kaitseväe ja väeosade lippude ajalugu.

Eesti Kaitseväe ja väeosade lippude ajalugu