Sõjamuuseumid Eestis

Uudised

8.-9.06.2019 – Eesti Lennupäevad

Traditsiooniliseks kujunenud iga-aastased Eesti Lennupäevad on Baltikumi suurim lennundusüritus. Eesti Lennupäevad 2019 toimuvad 8. ja 9. juunil 2019.a. Need lennupäevad tähistavad juubeleid „Eesti Vabariik 100“ ja “Eesti Õhuvägi 100“. Lennunduse suurüritus toimub Lennundusmuuseumi territooriumil ja õhuruumisselle kohal. Peakorraldajad on Eesti Lennundusmuuseum ja Eesti Lennuakadeemia.
Muuhulgas toimub Ühendkuningriigi õhukaitse hävitaja, EU riikide relvastuses esimese ja seni viimase muudetava tiivanoolsusega lennuki PANAVIA TORNADO F3 esmaesitlus. Tõmbenumbriteks saavad olema välismaiste aerobaatikapilootide esinemised, kohal on NATO liikmete soomustehnika, toimub Eesti Õhuväe ja Eesti Kaitseliidu tutvustamine. Nagu ikka, töötavad atraktsioonid, toimuvad huvilennud ja kultuuriprogramm.

Loe lähemalt

6.06.2019 – Maapõuest välja tulnud hävituslennukis oli alles isegi langevari

Tartu külje all Lohkva külas tulid eelmisel kolmapäeval uuselamurajooni veetorustiku kaevetööde käigus välja teise maailmasõja aegse Punaarmee hävituslennuki tükid.
Pärast seda, kui demineerijad olid erilise leiu koha lõhkekehadest puhastanud asusid omakorda sõjaajaloo spetsialistid pinnast metalliotsijatega läbi uurima ja korjasid kokku lennumasina tükid. Lisaks laskemoonale ilmusid maapõuest välja mootor, palju keredetaile, samuti piloodi säilmed ja avanemata langevari.
Esialgu arvas sündmuskohal käinud sõjaajaloo uurija Aleksandr Kotkin, et tegu on LaGG-3 tüüpi Punaarmee hävitajaga, kuid pärast detailide puhastamist jõudis ta veendumuseni, et see on siiski Jak-9 tüüpi hävituslennuk. Praegu pole veel teada, kes oli leitud lennuki piloot, kuid Eesti ja Vene sõjaajaloo uurijate koostööna püütakse see juba lähiajal välja selgitada.
Piloodi säilmed on kavas matta sõjaväekalmistule.

Tartu Postimees
Artikli viide

31.05.2019 – Saaremaale saabus sõjaväe tank

Postimees TV Reporter
Artikli viide

11.05.2019 – Militaarmehed tõid Orissaarde tanki

Üle aastakümnete võib Saaremaal igaüks minna oma silmaga kaema ehtsat tanki, mille Saaremaa sõjavara muuseumi mehed üleeile Orissaare lähistele kohale sõidutasid.
“Eesmärk on tank käima panna või vähemalt üritada seda teha,” ütles Saaremaa sõjavaramuuseumi eestvedaja Margus Sinimets Saarte Häälele.
Neljapäeva hommikul nägid Sinimets ja tema kamraadid Viimsis sõjamuuseumi hoovil tundide kaupa vaeva, et aastakümneid seisnud sõjamasinalt pidurid maha saada. “Kõik pidurid, sidurid olid kinni, käik ei tulnud välja, aga saime lahti ja veerema!” rõõmustas Sinimets. Seejärel upitati sõjamasin suure kopplaaduri jõul Saaremaa transpordifirma Siimu Auto treilerile ja sõit läks Virtsu poole.
Järgmiseks tööks juba Orissaare sõjavaramuuseumi hoovil on tanki mootori, torustike ja paakide demonteerimine ning sinna kunagi valatud vedelikest tühjaks tegemine. Mootori kolvid on Sinimetsa sõnul ilmselt kinni roostetanud.
“Valasime aineid peale, homme hakkame harutama,” lisas ta. Eesmärk on mootorile elu sisse saada hiljemalt 3. augustil, sest 4. augustil toimub Tumala mõisas Saaremaa 8. sõjaajaloopäev. Seal loodetakse taaslavastuses näidata juba omal jõul liikuvat sõjamasinat.
Tanki sai Saaremaa sõjavaramuuseum enda käsutusse Eesti sõjamuuseumist, kuhu see sattus Poola armeemuuseumi kingitusena 2015. aastal. “Millalgi läheb ta sõjamuuseumisse tagasi, aga meil on hasart, et tahaks tankiga mängida natuke,” lisas Sinimets.
Margus Sinimetsa andmetel on tegemist on 1953. aastal Poolas valminud tankiga T-34/85. Nõukogude Liit alustas T-34-de tootmist juba 1940. aastal ja Venemaa kasutab II maailmasõja kuulsamaid sõjamasinaid oma relvastuses tänini.

Saarte Hääl
Artikli viide

11.01.2019 – Militaarfestivalil ilma relvaloata enam põmmutada ei või

Aasta algusest kehtima hakanud uus relvaseadus toob kaasa muudatusi ka Valga militaarteemapargile. Arvele tuleb võtta isegi stardipüstol ja ümberkorraldusi teha ka järgmises militaarfestivalis.
Edaspidi peab olema relvaomamise vajadus paremini põhjendatud ning politsei- ja piirivalveamet saab õiguse vajadusel relvaloa väljaandmisest keelduda. Eurodirektiivist tulenevad muudatused puudutavad ka muuseume, kes relvadega tegelevad. Kagu-Eestis on ainus selline Valga militaarmuuseum. Sihtasutuse Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon juhataja Meelis Kivi ütles, et uued reeglid teevad veidi keerulisemaks ka muuseumi elu. Esialgu nad siiski midagi ümber paigutama ei pea, kuna olid paar sammu seadusest ees.
«Õnneks paar aastat tagasi, kui ümberkorraldused tegime, vaatas politsei üle meie hoidlad, eksponeerimisruumid, lukustuse, üldvalvesüsteemid ja sellegi, mismoodi on riskid maandatud. Sellega jäädi rahule. Panustasime asjadesse, mis nüüd mõnelgi eelarvest raha nõuavad. Jõudsime oma muuseumi õigel ajal ümber ehitada veelgi karmimatele tingimustele vastavaks, kui tol hetkel Eesti relvaseadus nõudis.»
Küll aga tuleb täiendusi teha relvade arvele võtmises, kuna arvelevõtule kuuluvate esemete loetelu on laienenud. «Relvade oluliste osade nimistu on suurenenud. Kasutasime oma tegevustes näiteks stardipüstolit, millega avatakseka palju spordivõistlusi. Uus seadus näeb ette, et seegi peab olema relvana registreeritud. Selliseid nüansse on palju,» lausus Kivi. Ta lisas, et kuuldavasti on Euroopa Liidus kõneaineks ka väljas seisvad tankid, kahurid, soomukid ja muu sarnane, mida muuseumi õuelgi leidub, ent esialgu nende kohta täpsem info puudub. Rangemad reeglid mõjutavad ka igal aastal sihtasutuse Valgas ja selle ümbruses korraldatavat militaarfestivali. Igaühel, kes nüüd näidislahingus püssist pauku teeb, peab olema relvaluba. «Sõjaajalooklubid aktsepteerisid seda, et igaühele ei saa relva kätte anda. Kui inimene on endale soetanud osaliselt deaktiveeritud relva, millega saab näidislahingutes paukmoonaga lasta, vajab ta nüüd ka relvaluba,» lisas Kivi.
Kuigi vahepeal on kaalutud militaarfestivaliga lõpparve tegemist, on see siiski taas tulemas, aga uuendatud kujul. Millisel täpselt, ei soostunud Kivi esialgu avama. Seadusemuudatuste arutelud käivad neil ka kultuuriministeeriumi ning politsei- ja piirivalveametiga. «Ei ole muutunud mitte üks seadus. On muudatusi ka teise kandi pealt, mida ma kommenteerida ei saa. Festival on uue kava ja uute elementidega.»
Kuidagi probleemseks Kivi siiski ümberkorraldusi ei pea. «Midagi teha ei ole, elu on läinud väga kurjaks terves maailmas. Sellepärast karmistatakse neid asju järjest rohkem.»

Lõuna-Eesti Postimees
Artikli viide

6.01.2019 – Kehras lavastati Vabadussõja vastupealetungi lahing ja avati mälestussammas

Sõjamuuseumi toetusel ehitatud soomusrong osales pühapäeval Vabadussõja vastupealetungi lahingu lavastusel Kehra ja Aegviidu vahel. Soomusrong sõidab läbi Vabadussõja marsruudi, kuid vana rongi edasine saatus on lahtine. Osana Vabadussõda 100 sündmustest avati ka Kehra lahingu mälestussammas Lahinguväljal.
Soomusrong number 1 Anton Irve juhtimisel lõpetas 100 aastat tagasi Eesti vägede taganemise ja aitas lükata veerema vastupealetungi. Pühapäeval osales tollase lahingu lavastuses üle 200 ajaloohuvilise Eestist, Lätist ja Venemaalt, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Lahingupaigas avati taastatud mälestusmärk, mille loomiseks annetas raha üle 400 inimese.
Soomusrongilahing toimus raudteel, kus selleks tuli katkestada liiklus. Eesti Raudtee on soomusrongi reisiks läbi Eesti valmistunud pool aastat. Elron korraldas ümber rongide sõiduplaani.

ERR Uudised
Artikli viide

Soomusrong nr 7 „Wabadus” Lahinguvälja raudteepeatuses
Viide

4.01.2019 – Militaarpärandi nimekiri täieneb

Muinsuskaitseamet alustas läbirääkimisi kohalike omavalitsuste ja omanikega 15 militaarpärandi objekti kultuurimälestiseks tunnistamiseks. Lõplik nimekiri, mille alusel tehakse kultuuriministrile ettepanek objektid kaitse alla võtta, selgub läbirääkimiste käigus.
„Eesti on väga rikas militaarehitiste poolest, neid on siia rajatud igal sajandil ja esinduslikum valim nendest vajab kindlasti ka kultuurimälestiseks nimetamist. Kui suur osa täpselt, on edasiste arutelude küsimus. Ka need ehitised ja rajatised, mille osas kaitse alla võtmist ei algatatud või mida protsessi lõpuks kaitse alla ei võeta, on olulised mäluobjektid nii kohaliku kogukonna kui militaarajaloo jaoks. Soovitame kindlasti objektidega tutvuda. See on killuke meie ajaloost. Potentsiaalsete uute mälestiste hulgas on objekte tsaariajast, külma sõja militaarpärandini välja. Samuti on objektide iseloom väga erinev – hoonetest rajatisteni. Varasemast on muinsuskaitse all juba üle 260 militaarpärandi ehitise ja rajatise,“ ütles Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Anni Martin.
Eesti uuema sõjaajaloolise arhitektuuripärandi uuringu viis Kultuuriministeeriumi tellimuse läbi Eesti Muinsuskaitse Selts. Selle uuringu põhjal tegi Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu ettepaneku kaaluda 15 militaarpärandi objekti muinsuskaitse alla võtmist.
Kaalukausil on: Pärnu Krasnojarski polgu kasarmulinnaku kasarmute ja söökla, Rakvere Nortsu kasarmu, Tallinna Mereväe ekipaaži hoone, Värska Petseri Põhjalaagri meeskonna barakkide, Läänemaa Osmussaare 180mm rannapatarei tulejuhtimistornide ja soomustornide, Hiiumaa Säärenina tehnilise vaatluse posti vaatlustorni, Tartu Krasnojarski polgu talli, Raadil asuvate sõjalennukite remondiangaaride ning Raadi lennuvälja stardiradade, ruleerimisteede ja lennukite seisuplatside, Saaremaal Sääre 12-tollise rannapatarei, Oriküla komandopunkti, Ninase 180mm rannapatarei, Ninase 180mm rannapatarei Tagaküla komandoposti ja seniitraketidivisioni komandopunkti, Lõpe-Kaimri tankitõrjeliini ja Maantee seniitraketibaasi tuumaraketihoidla „Granit“ kultuurimälestiseks tunnistamine.
Kaitse alla võtmine on mahukas protsess, mille käigus küsib Muinsuskaitseamet arvamusi nii omanikelt, omavalitsustelt kui eksperdinõukogudelt. Lisaks koostatakse täiendavalt eksperdihinnanguid. Otsuse kultuurimälestiseks tunnistamise kohta teeb kultuuriminister.

Muinsuskaitseamet
Artikli viide

30.11.2018 – Raamatu “Kaitseliidu vormid ja sümboolika 1917-1940“ esitlus

Orissaares asuva Saaremaa Sõjavara Muuseumi juht Margus Sinimets koostas koos Eesti sõjaväemundrite ajaloo uurija Olavi Grünbergiga raamatu kaitseliidu ajaloost ja sümboolikast. Pealkirja “Kaitseliidu vormid ja sümboolika 1917-1940” kandev teos annab Kaitseliidu ajaloost huvitunud lugejale põhjaliku ülevaate nii alates 1917. aastast Kaitseliidu eelkäijate poolt kui ka kuni teise ilmasõjani kantud Kaitseliidu vormidest, lippudest, rinnamärkidest ja paljust muust. Raamatust leiab infot nii Tallinna elanike omakaitse, Bürgerwehri, Eesti Kaitse Liidu kui ka Vabariikliku Kaitse Liidu kohta, samuti teavet Kaitseliidu loomisest Vabadussõja ajal ning ülevaate näitusest „Kaitseliit taasloomisest taasloomiseni“.
Raamatu esitlus toimus 30. novembril Eesti sõjamuuseumis Viimsis. Teos kuulub Kaitseliidu 100. aastapäevaks planeeritud raamatute sarja, olles sarja teine väljaanne.

Meie Maa
Artikli viide

29.11.2018 – Mälestuspäev Lagedil Eesti Vabadusvõitluse muuseumis

29. novembril mälestuspäev „100 aastat Vabadussõja algusest ja Eesti Kaitseliidu loomisest“ Lagedil Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis

27.11.2018 – Vabadussõja 100. aastapäevaks ehitatud soomusrong Wabadus

Teisipäeval esitleti Tapa depoos Eesti Vabadussõja 100. aastapäeva meenutamise puhul ehitatud soomusrongi nr 7 Wabadus, mille teekond ja rändnäitus kunagisel lahingutegevuse marsruudil algab tuleva aasta jaanuaris.
Taasloodud soomusrong koosneb suurtükivagunist, kuulipilduja vagunist, dessantvagunist, sanitaarvagunist ja katteplatvormil asuvast soomusautost Estonia. Veeremi ehitus läks maksma ligi 80 000 eurot.Soomusrongi näidis annab aimduse sellest, milliste vahenditega eestlased vabaduse saavutamise nimel võitlesid, sõnas Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. Näidisrongi täiendab Vabadussõja käiku ja soomusronge tutvustav näitus, mis juba jaanuarist ühes soomusrongiga piki murdelahingute teed mööda Eestis liikuma hakkab. Soomusrong nr 7 Wabadus ja sellel asuv näitus alustab oma teekonda 4. jaanuaril 2019 Kehrast. Sellel päeval möödub sada aastat otsustavast lahingust, millega peatati Tallinna poole suunduvad vaenlaste üksused. Soomusrongi teekond kunagisel rindejoonel lõppeb 1. veebruaril 2019 Valgas. Pärast rindejoone marsruudi läbimist liigub soomusrong mööda olemasolevaid raudteid üle terve Eesti kuni 2019. aasta lõpuni.

Soomusrongi Wabadus peatused Wabaduse teekonnal 2019. jaanuaris:
4.01.19 – 5.01.19 – Kehra
6.01.19 – Lahinguvälja
7.01.19 – 8.01.19 – Aegviidu
9.01.19 – 10.01.19 – Tapa
11.01.19 – 12.01.19 – Jõgeva
13.01.19 – Kaarepere
14.01.19 – 16.01.19 – Tartu
17.01.19 – 24.01.19 – Elva
25.01.19 – 27.01.19 – Puka
28.01.19 – 31.01.19 – Sangaste
1.02.19 – Valga

Soomusrong nr 7 Wabadus valmis Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna, Sõjamuuseumi ja Operaili koostöös.

ERR Uudised
Artikli viide