Sõjamuuseumid Eestis

Kaitseväe Akadeemia muuseumi kodulehel on vaatamiseks juba kolmas veebinäitus – Eesti Kaitseväe ja väeosade lippude ajalugu.

Eesti Kaitseväe ja väeosade lippude ajalugu

Sõjaajaloo pärandi teemaline ühine turismiprojekt Eestis ja Lätis on lõpusirgel ning kutsume Teid külastama paiku, kus toimusid olulised ajaloolised sündmused. Kõigist neist paikadest ja kohtadest ning nendega seotud inimestest ja lugudest annab hea ülevaate veebileht www.militaryheritagetourism.info Lehel on üle 600 sõjalise pärandi objekti Eestis ja Lätis, mis keskenduvad kõige olulisematele sündmustele, isikutele ja lugudele. Samast leiab ka üle 200 sõjaajalooga seotud loo, mis alati võibolla ei pretendeeri ajaloolisele faktilisele tõele, kuid just nii mäletavad neid inimesed, kes olid nendes lugudes osalised või nendega seotud. Ka lehe külastajad saavad lisada oma mälestusi ja lugusid kommentaaride sektsiooni.

Sõjaajaloo pärandil põhinev turism

Eesti meremuuseumi, muinsuskaitseameti ja Hiiumaa militaarmuuseumi töötajate ühine uurimisretk kinnitas, et Hiiumaa lähistel on merepõhjas kahe lennuki Junkers Ju 52 MS vrakid.

Delfi Forte

Alates selle aasta algusest kuulub Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi koosseisus kaitseväe akadeemia muuseum Tartus, mille ekspositsioon keskendub Eesti kaitseväe, Kaitseliidu ja sõjalise hariduse ajaloo tutvustamisele.
Kaitseväe akadeemia muuseumi peamiseks ülesandeks jääb ka edaspidi õppetöö läbiviimise toetamine akadeemias. Muuseumi kogu sai osaks sõjamuuseumi kogust ja tehakse järk-järgult digiteerituna avalikkusele kättesaadavaks Eesti muuseumide infosüsteemis MuIS. Muuseumi kuraatorina alustas tööd Martin Beek.
Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et kaitseväe akadeemia muuseumi liitmine sõjamuuseumiga viis lõpule kaitseministeeriumi valitsemisala museoloogia-alase tegevuse koondamise ühte kompetentsikeskusesse. Juba 2020. aastal sai sõjamuuseumi osaks Kaitseliidu ajalookogu. “Sõjaajaloolise pärandi kogumine ja säilitamine toimub nüüd ühtsete põhimõtete alusel, samuti annab see võimaluse ekspositsiooni arendamiseks,“ ütles Lill. Sõjamuuseumi direktor rõhutas, et lisaks sõjalise hariduse toetamisele on sõjamuuseumi uuel Tartu osakonnal jätkuvalt tähtis roll üldhariduses. „Nii ajaloo- kui riigikaitseõpetuse õpetajaid on väga oodatud õpilastega muuseumisse ekskursioonile ja tundi läbi viima,“ sõnas Lill, lisades, et töötatakse selle nimel, et kaitseväe akadeemia muuseumi edaspidi ka linnarahvale tuttavamaks ja avatumaks muuta.
1990. aastate alguses Kaitseliidu arhiivina alguse saanud muuseum tegutses 1998. aastast kuni 2021. aastani kaitseväe akadeemia alluvuses. Muuseumi ekspositsioonis saab ülevaate mitmesugustest relvadest, aumärkidest, sümboolikast, sidetehnikast, lahingumoonast, pioneerivahenditest ja paljust muust, mida Eesti kaitsevägi ja Kaitseliit aja jooksul on kasutanud.
Kaitseväe akadeemia muuseumi Tartus kaitseväe akadeemia majas aadressil Riia 12 saab külastada etteteatamisel esmaspäevast neljapäevani kell 10.00-17.00 ja reedel 10.00-15.00. Muuseumi külastamine ja ekskursioonid on tasuta. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument.
Tallinna piiril Viimsi mõisas, endises Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri suveresidentsis asuv Eesti sõjamuuseum on kaitseministeeriumi haldusalas tegutsev muuseum, mis on pühendatud Eesti ja eestlastega seotud sõdade ajaloo säilitamisele, uurimisele ja eksponeerimisele.

Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi pressiteade 9.01.2022

Alanud aasta suvel saab 15 aastaseks Hiiumaal Tahkunas kunagises kordonis asuv Hiiumaa militaarmuuseum.

ERR Uudised 2.01.2022

Eesti Lennupäevad 2021 toimuvad 7.-8. augustil 2021. aastal. Nagu kõik suuremad 2020. aasta suvised massiüritused, jäid COVID-19 pandeemia ohu tõttu ära ka Eesti Lennupäevad 2020 ning Eesti Lennundusmuuseumi 20 aasta tähistamine lükkus aastasse 2021. On loota, et Eesti Lennupäevad 2021 koondavad endas ka 2020. aastal planeeritud ettevõtmisi!

Eesti Lennundusmuuseum

Reisijuht avaldab koostöös Kaitseliidu ajakirjaga Kaitse Kodu! sarja põnevaid artikleid Eesti ja ka teiste riikide kõige paeluvamatest militaarturismi objektidest. Täna tuleb juttu Eesti sõjamuuseumist Viimsis.
Eesti suurim sõjamuuseum asub Viimsis — asjaolu, mis siiani teinekord üllatab. Kui tänapäeval seostub Viimsi poolsaar eelkõige rohke elamuarendusega, siis ajalooliselt on tegu tähtsa sõjalise tugipunktiga. Nii on kindral Johan Laidonerile kuulunud Viimsi mõis sõjamuuseumile vägagi sümboolne asukoht.
Tallinna poolt tulles kulgeb tee Viimsisse mööda mererannikut ja tekib tunne, nagu sõidaksid suvitama. On ju Pirita kuurortpiirkonnana tuntud 20. sajandi algusest, mil sellest sai tallinlaste armastatuim suvituskoht. Kuid mitte ainult — ajaloo jooksul on territooriumi kaitsmiseks ikka tulnud tähelepanu pöörata ranniku kindlustamisele.

Delfi Reisijuht

Meie muuseumid on jätkuvalt kinni. Õpime külastama muuseumi ekspositsioone ja näitusi virtuaalselt. See aga ei tähenda, et muuseumite töötajad saavad rahulikult kodus istuda. Isegi siis, kui muuseumid töötavad oma tavapärases rütmis, toimub muuseumisisene töö. Tavakülastaja ei pruugi teada, kuidas toimub eksponaatide kirjeldamine, millised nõuded on ahiividele ja kuidas kavandatakse kogude täiendamist. Muuseumitööst ja suhtumisest minevikku palusime rääkida Vaivara Sinimägede Muuseumi juhil Ivika Mandrel.

Nädalaleht Panorama

Vaivara Sinimägede muuseumis pannakse kokku 1944. aasta veebruaris alla tulistatud ründelennukit, mis kuulus Nõukogude Liidule. Tekkinud on aga mure, kuidas suurt lennukit väikeses muuseumis eksponeerida.
Sõjalennukeid on Narva kandis leitud varemgi, kuid tavaliselt purunevad neli tonni kaaluvad lennumasinad maapinnale langedes tükkideks ja neidki saab kätte vaid ekskavaatoriga, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Kõnealuse lennukiga on aga muuseumil vedanud, sest Konsu järve jääle hädamaandumise sooritanud IL-2 saadi kätte praktiliselt tervena.
“Oli lahing ja Saksa hävitajad ajasid seda lennukit taga ja lennuk sai kõvasti pihta. Siin isegi on näha propelleri peal augud. Laskur hukkus, lendur vist sai ka haavata ja otsustas siis maanduda jää peale. Jää oli nõrk ja lennuk vajus läbi,” kirjeldas sõjaajalooklubi Otsing juht Igor Sedunov. Igor Sedunov on Narva kandi soodest välja tõmmanud suurel hulgal sõjaaegset tehnikat.

ERR

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist toetuse saanud projekti Via Hanseatica Plus raames on valminud kuus virtuaaltuuri Eesti ja Venemaa sihtkohtadest ja objektidest. Tuurid aitavad külalisel juba esimesest kaadrist alates ennast sihtkohas kohal tunda ning näitavad, millised on sealsed võimalused ning tegevused. Interaktiivsed multimeedialahendused ehk virtuaaltuurid on täpsemalt 360 kraadi fotod, mida saab liigutada enda soovi järgi ning mis loovad illusiooni ruumis või asukohas kohal viibimisest. Virtuaaltuurid on kohandatud nii arvutis kui ka nutitelefonis mugavaks kasutamiseks ja võimaldavad lugeda infomaterjali kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles.

Eestis saab virtuaalselt külastada Eesti Lennundusmuuseumit Tartumaal, Rakvere linnust ja Eesti Kaevandusmuuseumit Ida-Virumaal.

Via Hanseatica virtuaaltuurid