Sõjamuuseumid Eestis

Meie muuseumid on jätkuvalt kinni. Õpime külastama muuseumi ekspositsioone ja näitusi virtuaalselt. See aga ei tähenda, et muuseumite töötajad saavad rahulikult kodus istuda. Isegi siis, kui muuseumid töötavad oma tavapärases rütmis, toimub muuseumisisene töö. Tavakülastaja ei pruugi teada, kuidas toimub eksponaatide kirjeldamine, millised nõuded on ahiividele ja kuidas kavandatakse kogude täiendamist. Muuseumitööst ja suhtumisest minevikku palusime rääkida Vaivara Sinimägede Muuseumi juhil Ivika Mandrel.

Nädalaleht Panorama

Vaivara Sinimägede muuseumis pannakse kokku 1944. aasta veebruaris alla tulistatud ründelennukit, mis kuulus Nõukogude Liidule. Tekkinud on aga mure, kuidas suurt lennukit väikeses muuseumis eksponeerida.
Sõjalennukeid on Narva kandis leitud varemgi, kuid tavaliselt purunevad neli tonni kaaluvad lennumasinad maapinnale langedes tükkideks ja neidki saab kätte vaid ekskavaatoriga, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Kõnealuse lennukiga on aga muuseumil vedanud, sest Konsu järve jääle hädamaandumise sooritanud IL-2 saadi kätte praktiliselt tervena.
“Oli lahing ja Saksa hävitajad ajasid seda lennukit taga ja lennuk sai kõvasti pihta. Siin isegi on näha propelleri peal augud. Laskur hukkus, lendur vist sai ka haavata ja otsustas siis maanduda jää peale. Jää oli nõrk ja lennuk vajus läbi,” kirjeldas sõjaajalooklubi Otsing juht Igor Sedunov. Igor Sedunov on Narva kandi soodest välja tõmmanud suurel hulgal sõjaaegset tehnikat.

ERR

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist toetuse saanud projekti Via Hanseatica Plus raames on valminud kuus virtuaaltuuri Eesti ja Venemaa sihtkohtadest ja objektidest. Tuurid aitavad külalisel juba esimesest kaadrist alates ennast sihtkohas kohal tunda ning näitavad, millised on sealsed võimalused ning tegevused. Interaktiivsed multimeedialahendused ehk virtuaaltuurid on täpsemalt 360 kraadi fotod, mida saab liigutada enda soovi järgi ning mis loovad illusiooni ruumis või asukohas kohal viibimisest. Virtuaaltuurid on kohandatud nii arvutis kui ka nutitelefonis mugavaks kasutamiseks ja võimaldavad lugeda infomaterjali kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles.

Eestis saab virtuaalselt külastada Eesti Lennundusmuuseumit Tartumaal, Rakvere linnust ja Eesti Kaevandusmuuseumit Ida-Virumaal.

Via Hanseatica virtuaaltuurid

Orissaare külje all asuv sõjavara muuseum tahab aadressi ja väinatammile suunaviita, et huvilised ei peaks muuseumi otsides ära eksima või mõttetult aega raiskama.
Saaremaa sõjavara muuseumi juht Margus Sinimets ütles, et muuseum tegutseb siiani ilma aadressita, mistõttu mandrilt tulevad külastajad ei suuda sageli muuseumi leida. Muuseum asub Põripõllu külas, hoonetest kilomeetri kaugusel põllu ja metsa taga. Muuseumi leidmine kipub üle jõu käima just vanemas eas välismaalastele, kes läbi häda kohale jõuavad ja siis kiruvad. Noored kasutavad GPS-i ja neil muret ei ole.
Aadressi puudumine on probleemiks ka asjaajamisel. “Kui pead kirjavahetust või tellid midagi, siis küsitakse ikkagi aadressi, aga meil on vaid maaüksuse nimi,” rääkis Sinimets.
Mitu aastat tagasi tegi Sinimets toonasele Orissaare vallavalitsusele ettepaneku nimetada Orissaarest Reinasse minev tee Muuseumi teeks ja nummerdada muuseumi käes olevad neli endist farmihoonet.

Saarte Hääl

Reisijuht avaldab koostöös Kaitseliidu ajakirjaga Kaitse Kodu! sarja põnevaid artikleid Eesti ja ka teiste riikide kõige paeluvamatest militaarturismi objektidest. Täna matkame Hiiumaal.
Täpsemalt vöttes on need Hiiumaa militaarretked ka loodusretked, sest kogu Hiiumaa militaarpäritolu rajatiste ja ehitiste kogum paikneb eriti looduskaunites kohtades.
On metsa, mereranda, sood ja raba. Nii Esimese kui ka Teise maailmasöja kindlustusi leiab peaaegu kogu saarel, peamiselt küll rannikul ja selle lähedal. Et Hiiu murrakutes, nagu ka suurel osal Saaremaast, õ-tähte pole, siis loobun sellest ka käesolevas kirjutises.

Delfi Reisijuht

Eesti põneva ajaloo tõttu on siin jälgi lähiajaloo ehk 20. sajandi militaartegevusest omajagu – nii uuemast kui vanemast ajast. Et huvilisel selles lihtsam orienteeruda oleks, on artiklis külastamist väärt paigad – seekord väljaspool Tallinnat – jagatud nelja ajaperioodi vahele. Lisaks on Eestis mitmeid üldisemaid ülevaateid andvad ning suurepäraste ekspositsioonidega muuseume nagu Eesti Sõjamuuseum, Hiiumaa militaarmuuseum, Saaremaa Sõjavara muuseum jt.

Puhka Eestis

Reisijuht avaldab koostöös Kaitseliidu ajakirjaga Kaitse Kodu! sarja põnevaid artikleid Eesti ja ka teiste riikide põnevaimatest militaarturismi objektidest. Täna tuleb juttu Jõgewa militaarmuuseumist.
„No tere tulemast,” haarab Pommiaugu Sergei, ametlikes dokumentides tuntud ka kui MTÜ Pommiauk eestvedaja Sergei Jerjomin, saabuja käe tervituseks oma kämblasse ja pigistab. On tunda kerget raginat, kui kõhred ja kondid hiiglase raudses haardes deformeeruvad. Täpselt samasuguse ragina ja entusiasmiga on Sergei koos oma mõtte- ja klubikaaslastega kogunud muuseumiks ümberkohandatud metallitöökoja hoonesse Jõgeva külje all kõikvõimalikku rohkem või vähem püssirohulõhnalist kraami. Pigem rohkem püssirohulõhnalist kui vähem.
Küll on ta tuuseldanud oma sõpradega lakapealsetes, möllanud metallidetektoriga metsades juba kinni kasvada jõudnud kaitsekraavides ja kahlanud rinnust saati rabamülgastes, lohistanud välja puruks lastud kahuritükke ning tassinud kokku juppideks kukkunud lennumasinate tükke. Mürsud, miinid, granaadid, loomulikult püstolid, revolvrid, automaadid, kahurid. Aga ka raiumiseks ja torkamiseks sobiv arsenal. Sõnaga – kõike, mille abil Eestimaa pinnal ajaloo jooksul, viikingiajast kuni taasiseseisvumiseni, on verd valatud või habrast rahu tagatud. Ja muidugi kõik muu selle juurde kuuluv, nagu mundrid, saapad, nööbid, lauanõud, kaardid, mündid – kui millelgi on väiksemgi kokkupuude militaarmaailmaga, siis on selle koht Jõgewa muuseumis.

Delfi Reisijuht

Tank alustab neljapäeva hommikul Saaremaalt oma teekonda treileril ja jõuab sõjamuuseumi juurde Viimsis eeldatavalt kella 13 paiku. Viimased paarkümmend meetrit oma positsioonile muuseumi ees sõidab sõjamasin ise.
2015. aastal Poola armeemuuseumi kingitusena Eesti sõjamuuseumi kogusse jõudnud tanki renoveeris kahe aasta jooksul Saaremaa Sõjavara Selts Margus Sinimetsa juhtimisel, kellele see oli seni mastaapseim taoline ettevõtmine. Tank on võimalikult originaalilähedaselt taastatud nii väljast kui ka seest. Suurim väljakutse oli Saaremaa Sõjavara Seltsi esimehe Margus Sinimetsa sõnul see, et tank liikuma saada. 1953. aastal Poolas litsentsi alusel toodetud sõjamasin oli seisnud üle 30 aasta, juhtmed ja voolikud läbi lõigatud, roomikute lülid paksu roostega kaetud.
“Üldiselt oli see kõik üks paras leiutamine, et masinale hääled sisse saada,” rääkis Sinimets keerulisest projektist.
Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et renoveerimine tuli ette võtta, kuna muuseumi jaoks on oluline, et eksponaadid oleksid esinduslikus korras. “Tahame, et külastaja kogeks muuseumis võimalikult palju ajaloolist ja ehedat ning on ju selline tank ka Eesti pinnal sõdinud,” selgitas Lill autentse taastamise olulisust.
T-34/85 jääb muuseumi välialale kõigile huvilistele tutvumiseks. Kuna tank on sõidukorras, on seda kokkuleppel võimalik kasutada nii taaslavastuslahingutes kui ka filmivõtetel. Lisaks saab sõjamuuseumi rasketehnika angaaris näha veel hulka 20. sajandil eri riikide relvastusse kuulunud suurtükke ja soomukeid.

Saarte Hääl
Artikli viide

Viimsis asuva Eesti Sõjamuuseumi õuele sõitis neljapäeval, 8. oktoobril autentselt taastatud tank T-34. Sõjamasina kinkisid muuseumile viis aastat tagasi poolakad ning seda uuendati nüüd Saaremaal.
Tank alustas neljapäeva hommikul Saaremaalt oma teekonda treileril ja jõudis sõjamuuseumi juurde pärast keskpäeva. Viimased paarkümmend meetrit oma positsioonile muuseumi ees sõitis tank ise.
2015. aastal Poola armeemuuseumi kingitusena Eesti sõjamuuseumi kogusse jõudnud tanki renoveeris kahe aasta jooksul Saaremaa Sõjavara Selts Margus Sinimetsa juhtimisel, kellele see oli seni mastaapseim taoline ettevõtmine. Tank on võimalikult originaalilähedaselt taastatud nii väljast kui seest. “T-34/85 kinkis sõjamuuseumile 2015. aastal Poola armeemuuseum. See on ehitatud Poolas 1953. aastal Nõukogude Liidu litsentsi alusel ja olnud kasutusel paraadmasinana. Seega ühtegi lahingut ei ole see tank kunagi näinud,” ütles Harju Elule muuseumi info- ja turundusjuht Sandra Niinepuu.

Harju Elu
Artikli viide

Haapsalu piiskopilinnuses peeti täna kärarikast lahingut – Saaremaa Sõjavara Selts ja Haapsalu linnuse muuseum korraldasid vabaõhuetenduse “Eesti iseseisvuse sünd”. Etendus käsitles Esimese maailmasõja ja Vabadussõja sündmusi, mis viisid Eesti iseseisvuse sünnini.
Etenduses osalesid Eesti sõjaajaloo taaskehastamise klubid, lätlaste kolmekümnemeheline grupp jäi reisipiirangute tõttu tulemata. Kasutusel olid paukpadrunitega vintpüssid, kuulipildujad, suurtükid, soomusautode rekonstruktsioonid ja pürotehnilised efektid.

1917. aasta oktoobrist kuni 1918. aasta aprillini oli Haapsalu esimese Eesti rahvusväeosa, I Eesti jalaväepolgu asukohaks. Selle väeosa ohvitseridest ja sõduritest sai Eesti rahvaväe tuumik Vabadussõjas, kui võideldi välja eesti õigus iseseisvusele.

Läänlane 27.09.2020
Artikli viide