Sõjamuuseumid Eestis

Uudised

11.2020 – Militaarturismi pärleid. Pommiauk Jõgeva külje all

Reisijuht avaldab koostöös Kaitseliidu ajakirjaga Kaitse Kodu! sarja põnevaid artikleid Eesti ja ka teiste riikide põnevaimatest militaarturismi objektidest. Täna tuleb juttu Jõgewa militaarmuuseumist.
„No tere tulemast,” haarab Pommiaugu Sergei, ametlikes dokumentides tuntud ka kui MTÜ Pommiauk eestvedaja Sergei Jerjomin, saabuja käe tervituseks oma kämblasse ja pigistab. On tunda kerget raginat, kui kõhred ja kondid hiiglase raudses haardes deformeeruvad. Täpselt samasuguse ragina ja entusiasmiga on Sergei koos oma mõtte- ja klubikaaslastega kogunud muuseumiks ümberkohandatud metallitöökoja hoonesse Jõgeva külje all kõikvõimalikku rohkem või vähem püssirohulõhnalist kraami. Pigem rohkem püssirohulõhnalist kui vähem.
Küll on ta tuuseldanud oma sõpradega lakapealsetes, möllanud metallidetektoriga metsades juba kinni kasvada jõudnud kaitsekraavides ja kahlanud rinnust saati rabamülgastes, lohistanud välja puruks lastud kahuritükke ning tassinud kokku juppideks kukkunud lennumasinate tükke. Mürsud, miinid, granaadid, loomulikult püstolid, revolvrid, automaadid, kahurid. Aga ka raiumiseks ja torkamiseks sobiv arsenal. Sõnaga – kõike, mille abil Eestimaa pinnal ajaloo jooksul, viikingiajast kuni taasiseseisvumiseni, on verd valatud või habrast rahu tagatud. Ja muidugi kõik muu selle juurde kuuluv, nagu mundrid, saapad, nööbid, lauanõud, kaardid, mündid – kui millelgi on väiksemgi kokkupuude militaarmaailmaga, siis on selle koht Jõgewa muuseumis.

Delfi Reisijuht

8.10.2020 – Saaremaal taastatud tank T-34 sõidab täna omal roomikul sõjamuuseumi õuele

Tank alustab neljapäeva hommikul Saaremaalt oma teekonda treileril ja jõuab sõjamuuseumi juurde Viimsis eeldatavalt kella 13 paiku. Viimased paarkümmend meetrit oma positsioonile muuseumi ees sõidab sõjamasin ise.
2015. aastal Poola armeemuuseumi kingitusena Eesti sõjamuuseumi kogusse jõudnud tanki renoveeris kahe aasta jooksul Saaremaa Sõjavara Selts Margus Sinimetsa juhtimisel, kellele see oli seni mastaapseim taoline ettevõtmine. Tank on võimalikult originaalilähedaselt taastatud nii väljast kui ka seest. Suurim väljakutse oli Saaremaa Sõjavara Seltsi esimehe Margus Sinimetsa sõnul see, et tank liikuma saada. 1953. aastal Poolas litsentsi alusel toodetud sõjamasin oli seisnud üle 30 aasta, juhtmed ja voolikud läbi lõigatud, roomikute lülid paksu roostega kaetud.
“Üldiselt oli see kõik üks paras leiutamine, et masinale hääled sisse saada,” rääkis Sinimets keerulisest projektist.
Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et renoveerimine tuli ette võtta, kuna muuseumi jaoks on oluline, et eksponaadid oleksid esinduslikus korras. “Tahame, et külastaja kogeks muuseumis võimalikult palju ajaloolist ja ehedat ning on ju selline tank ka Eesti pinnal sõdinud,” selgitas Lill autentse taastamise olulisust.
T-34/85 jääb muuseumi välialale kõigile huvilistele tutvumiseks. Kuna tank on sõidukorras, on seda kokkuleppel võimalik kasutada nii taaslavastuslahingutes kui ka filmivõtetel. Lisaks saab sõjamuuseumi rasketehnika angaaris näha veel hulka 20. sajandil eri riikide relvastusse kuulunud suurtükke ja soomukeid.

Saarte Hääl
Artikli viide

21.10.2020 – Sõjamuuseumi tank remonditi Saaremaal liikumiskõlbulikuks

Viimsis asuva Eesti Sõjamuuseumi õuele sõitis neljapäeval, 8. oktoobril autentselt taastatud tank T-34. Sõjamasina kinkisid muuseumile viis aastat tagasi poolakad ning seda uuendati nüüd Saaremaal.
Tank alustas neljapäeva hommikul Saaremaalt oma teekonda treileril ja jõudis sõjamuuseumi juurde pärast keskpäeva. Viimased paarkümmend meetrit oma positsioonile muuseumi ees sõitis tank ise.
2015. aastal Poola armeemuuseumi kingitusena Eesti sõjamuuseumi kogusse jõudnud tanki renoveeris kahe aasta jooksul Saaremaa Sõjavara Selts Margus Sinimetsa juhtimisel, kellele see oli seni mastaapseim taoline ettevõtmine. Tank on võimalikult originaalilähedaselt taastatud nii väljast kui seest. “T-34/85 kinkis sõjamuuseumile 2015. aastal Poola armeemuuseum. See on ehitatud Poolas 1953. aastal Nõukogude Liidu litsentsi alusel ja olnud kasutusel paraadmasinana. Seega ühtegi lahingut ei ole see tank kunagi näinud,” ütles Harju Elule muuseumi info- ja turundusjuht Sandra Niinepuu.

Harju Elu
Artikli viide

27.09.2020 – Haapsalu linnuses peeti maha tuline lahing

Haapsalu piiskopilinnuses peeti täna kärarikast lahingut – Saaremaa Sõjavara Selts ja Haapsalu linnuse muuseum korraldasid vabaõhuetenduse “Eesti iseseisvuse sünd”. Etendus käsitles Esimese maailmasõja ja Vabadussõja sündmusi, mis viisid Eesti iseseisvuse sünnini.
Etenduses osalesid Eesti sõjaajaloo taaskehastamise klubid, lätlaste kolmekümnemeheline grupp jäi reisipiirangute tõttu tulemata. Kasutusel olid paukpadrunitega vintpüssid, kuulipildujad, suurtükid, soomusautode rekonstruktsioonid ja pürotehnilised efektid.

1917. aasta oktoobrist kuni 1918. aasta aprillini oli Haapsalu esimese Eesti rahvusväeosa, I Eesti jalaväepolgu asukohaks. Selle väeosa ohvitseridest ja sõduritest sai Eesti rahvaväe tuumik Vabadussõjas, kui võideldi välja eesti õigus iseseisvusele.

Läänlane 27.09.2020
Artikli viide

9.10.2020 – Tanki T-34/85 teekond Saaremaalt sõjamuuseumi juurde Viimsis

Poola armeemuuseumi kingitusena 2015. aastal Eesti sõjamuuseumi kogusse jõudnud tank T-34/85 oli ligi kaks aastat Saaremaal, kus Saaremaa Sõjavara Selts Margus Sinimetsa juhtimisel tanki renoveeris ja sõidukorda seadis. Nüüd on tank täiskomplektne ning taastatud nii seest kui väljast võimalikult originaalilähedaselt. Sellisena on 1953. aastal Poolas toodetud masin Eestis ainus omataoline. 8. oktoobril 2020 toodi see esmalt treileril Saaremaalt Viimsisse, kus viimased paarkümmend meetrit oma alalisele kohale sõjamuuseumi ees sõitis juba ise.

YouTube
Video viide

27.09.2020 – Ajalooline taaslavastuslahing “Eesti iseseisvuse sünd” Haapsalus

Pühapäeval, 27, septembril 2020 kell 13 Haapsalu piiskopilinnuse hoovis ajalooline taaslavastuslahning “Eesti iseseisvuse sünd”. Korraldab Saaremaa Sõjavara Selts. Vahepalad ansamblilt “Untsakad”. Üritus on tasuta!

31.07.2020 – Ainulaadse eramuuseumi rajaja Johannes Tõrs saab 80

Rae vallas Lagedil Pirita jõe ja Leivajõe ühinemiskohas on 3,5 hektari suurune saareke, kus kunagi elas president Konstantin Pätsi vend Voldemar Päts. Voldemari maja taastamine ja selle kujundamine Eesti Vabadusvõitluse Muuseumiks on olnud Johannes Tõrsi elutöö. 3. augustil saab muuseumi eestvedaja 80-aastaseks.
Muuseumi aias puude vahel peidab end T-34 tank, mille Tõrs tõi ära Sindi teeristilt, kus see varasemalt tank-monumendina seisis. “See oli 1990. aastal. Neid hakati siis vanarauaks viima. Ma jõudsin ta enne treileriga ära tuua, kui ta vanarauaks viidi,” meenutab mees.

Harju Elu
Artikli viide

19.06.2020 – Jõgewa militaarmuuseumis näeb nüüd uut ekspositsiooni

Jõgewa militaarmuuseum, endise nimega Jõgewa muuseum, mida peavad Sergei Jerjomin ja Eduard Onopa MTÜ-st Pommiauk, avas eelmisel nädalal täiendatud ekspositsiooni. Kõigepealt jääb silma, et muutunud on muuseumi nimi. „Sõna militaar muuseumi nimes küll mõnda inimest ehmatab, aga kaugelt enam on neid, kelle ta kohale toob,“ ütleb üks kollektsiooni omanikest, Sergei Jerjomin. „Varasem silt „Jõgewa Muuseum“ ei köitnud vist paljusid, inimesed sõitsid mööda, arvasid, et siin on väike külamuuseum – üks pisike tuba, mis ei paku huvi,“ selgitas ta.
Tõsi on, et ligi poole külastajatest moodustavad välismaalased, kes tulevad kohale kajastuste peale militaar- ja muudes huvialafoorumites. Aga Jõgewa Militaarmuuseum on osaline ka Kultuuritee projektis ning ootab külla nii Jõgeva elanikke kui ettevõtteid.

Vooremaa
Artikli viide

10.04.2020 – “Eesti sõjaajaloo teejuht” uus väljaanne ilmus veebis

“Eesti sõjaajaloo teejuhi” uus väljaanne valmis veebiväljaandena ja kaardile on kantud 675 Eesti 20. sajandi sõjaajalooga seotud objekti. Veebiteejuht täieneb pidevalt.
Eelmine “Eesti sõjaajaloo teejuht”, mille autor oli Kristjan Luts, ilmus paberraamatuna 2010. aastal, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Internetis, aadressil teejuht.esap.ee asuva uusväljaande koostajad Ain Tähiste ja Mart Mõniste on loonud kaardi, millelt leiab 675 20. sajandi sõjaajalooobjekti.
Tähiste sõnul on kaasaskäivad tekstid umbes 80 protsendi ulatuses uued.
Virtuaalne teekond teeb Eestile tiiru peale. “Kui me veame kaardil järge, siis on see 1162 kilomeetrit. Suurem osa pilte on tulnud ka uuesti teha nii, et selle koostamise käigus on umbes kolm või neli ringi Eestile peale tehtud ja ikka on veel mõni koht, mida tuleks uuesti sõita pildistama,” selgitas Tähiste.
Kuna paljud objektid on avariilised, siis paluvad teejuhi koostajad olla ettevaatlik ja neid omal käel liiga lähedalt mitte uudistada.
Tähiste sõnul hoiti külma sõja ajal Eestis ka tuumarelvi. Näiteks olid S-75 seniitraketibaasis tuumalõhkepead, mida saanuks kasutada vastase õhuväe vastu.
“Nad olid eelkõige selleks, et kui tuli selline rünnak, kus massiivne, terve õhuarmee lendab korraga peale, siis see rakett pidi nende lennukite keskele tuumalõhkepea toimetama ja see pidi hävitama terve õhuarmaada,” selgitas Tähiste.
Teejuhi järgmise täiendusena on Ain Tähiste sõnul plaanis jäädvustada Eestis asuv Peeter Suure merekindluse nimeline kaitserajatiste süsteem.

ERR Uudised
Artikli viide

AK 10.04.2020
Viide

1.02.2020 – Visit Estonia kõige külastajasõbralikuma muuseumi auhinna Rotilõks sai Eesti Lennundusmuuseum

Visit Estoniale jäi muuseum silma eelkõige tänu sellele, et suudab lisaks tavapärasele tegevusele kaheks päevaks aastas kasvada endast palju suuremaks. See tähendab Eesti Lennupäevade korraldamist, mis said eduka rahvusvahelise sündmusena alguse juba 16 aastat tagasi.

„Muuseum asub väikeses maakohas Lõuna-Eestis, kuid meelitab edukalt külalisi suurematest linnadest kaugemale. Selle vedaja Mati Meos on oma ala fanaatik ja ambitsioonikas visionäär,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli. Lennundusmuuseumi korraldatud Eesti Lennupäevad on Baltikumi suurim lennundusüritus. Läinud aastal külastas kahepäevast sündmust 15 000 inimest, kellest üle 10% on lätlased. „Rahvusvahelisele publikule huvipakkuvad sündmused tekitavad meie külalistes harjumust Eestis käia. Eelkõige korduvkülastustel põhinebki meie naaberriikide turism Eestisse, millest saavad tulu paljud inimesed ja turismiettevõtted,“ lisas Sameli.

Tehnikavaldkonna huvikeskusena on Eesti Lennundusmuuseum suunatud nii täiskasvanutele kui noortele, propageerides inseneriharidust. Ekspositsioonis on 26 lennukit ja 4 helikopterit, mis esindavad Euroopa ja USA lennutehnikat. Mudelikogus on üle 400 lennuki, kopteri ja raketi maketi. Emotsioone pakuvad ka atraktsioonid – batuudid, langevarjuhüppe-, Ameerika mägede ja piloteerimissimulaatorid ning huvilise 20 m kõrgusele paiskav katapult. Muuseumis on võimalik korraldada loenguid, firma- ja pereüritusi.

Puhka Eestis
Artikli viide