Sõjamuuseumid Eestis

Reisijuht avaldab koostöös Kaitseliidu ajakirjaga Kaitse Kodu! sarja põnevaid artikleid Eesti ja ka teiste riikide kõige paeluvamatest militaarturismi objektidest. Täna matkame Hiiumaal.
Täpsemalt vöttes on need Hiiumaa militaarretked ka loodusretked, sest kogu Hiiumaa militaarpäritolu rajatiste ja ehitiste kogum paikneb eriti looduskaunites kohtades.
On metsa, mereranda, sood ja raba. Nii Esimese kui ka Teise maailmasöja kindlustusi leiab peaaegu kogu saarel, peamiselt küll rannikul ja selle lähedal. Et Hiiu murrakutes, nagu ka suurel osal Saaremaast, õ-tähte pole, siis loobun sellest ka käesolevas kirjutises.

Delfi Reisijuht

Eesti põneva ajaloo tõttu on siin jälgi lähiajaloo ehk 20. sajandi militaartegevusest omajagu – nii uuemast kui vanemast ajast. Et huvilisel selles lihtsam orienteeruda oleks, on artiklis külastamist väärt paigad – seekord väljaspool Tallinnat – jagatud nelja ajaperioodi vahele. Lisaks on Eestis mitmeid üldisemaid ülevaateid andvad ning suurepäraste ekspositsioonidega muuseume nagu Eesti Sõjamuuseum, Hiiumaa militaarmuuseum, Saaremaa Sõjavara muuseum jt.

Puhka Eestis

Reisijuht avaldab koostöös Kaitseliidu ajakirjaga Kaitse Kodu! sarja põnevaid artikleid Eesti ja ka teiste riikide põnevaimatest militaarturismi objektidest. Täna tuleb juttu Jõgewa militaarmuuseumist.
„No tere tulemast,” haarab Pommiaugu Sergei, ametlikes dokumentides tuntud ka kui MTÜ Pommiauk eestvedaja Sergei Jerjomin, saabuja käe tervituseks oma kämblasse ja pigistab. On tunda kerget raginat, kui kõhred ja kondid hiiglase raudses haardes deformeeruvad. Täpselt samasuguse ragina ja entusiasmiga on Sergei koos oma mõtte- ja klubikaaslastega kogunud muuseumiks ümberkohandatud metallitöökoja hoonesse Jõgeva külje all kõikvõimalikku rohkem või vähem püssirohulõhnalist kraami. Pigem rohkem püssirohulõhnalist kui vähem.
Küll on ta tuuseldanud oma sõpradega lakapealsetes, möllanud metallidetektoriga metsades juba kinni kasvada jõudnud kaitsekraavides ja kahlanud rinnust saati rabamülgastes, lohistanud välja puruks lastud kahuritükke ning tassinud kokku juppideks kukkunud lennumasinate tükke. Mürsud, miinid, granaadid, loomulikult püstolid, revolvrid, automaadid, kahurid. Aga ka raiumiseks ja torkamiseks sobiv arsenal. Sõnaga – kõike, mille abil Eestimaa pinnal ajaloo jooksul, viikingiajast kuni taasiseseisvumiseni, on verd valatud või habrast rahu tagatud. Ja muidugi kõik muu selle juurde kuuluv, nagu mundrid, saapad, nööbid, lauanõud, kaardid, mündid – kui millelgi on väiksemgi kokkupuude militaarmaailmaga, siis on selle koht Jõgewa muuseumis.

Delfi Reisijuht

Tank alustab neljapäeva hommikul Saaremaalt oma teekonda treileril ja jõuab sõjamuuseumi juurde Viimsis eeldatavalt kella 13 paiku. Viimased paarkümmend meetrit oma positsioonile muuseumi ees sõidab sõjamasin ise.
2015. aastal Poola armeemuuseumi kingitusena Eesti sõjamuuseumi kogusse jõudnud tanki renoveeris kahe aasta jooksul Saaremaa Sõjavara Selts Margus Sinimetsa juhtimisel, kellele see oli seni mastaapseim taoline ettevõtmine. Tank on võimalikult originaalilähedaselt taastatud nii väljast kui ka seest. Suurim väljakutse oli Saaremaa Sõjavara Seltsi esimehe Margus Sinimetsa sõnul see, et tank liikuma saada. 1953. aastal Poolas litsentsi alusel toodetud sõjamasin oli seisnud üle 30 aasta, juhtmed ja voolikud läbi lõigatud, roomikute lülid paksu roostega kaetud.
“Üldiselt oli see kõik üks paras leiutamine, et masinale hääled sisse saada,” rääkis Sinimets keerulisest projektist.
Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et renoveerimine tuli ette võtta, kuna muuseumi jaoks on oluline, et eksponaadid oleksid esinduslikus korras. “Tahame, et külastaja kogeks muuseumis võimalikult palju ajaloolist ja ehedat ning on ju selline tank ka Eesti pinnal sõdinud,” selgitas Lill autentse taastamise olulisust.
T-34/85 jääb muuseumi välialale kõigile huvilistele tutvumiseks. Kuna tank on sõidukorras, on seda kokkuleppel võimalik kasutada nii taaslavastuslahingutes kui ka filmivõtetel. Lisaks saab sõjamuuseumi rasketehnika angaaris näha veel hulka 20. sajandil eri riikide relvastusse kuulunud suurtükke ja soomukeid.

Saarte Hääl
Artikli viide

Viimsis asuva Eesti Sõjamuuseumi õuele sõitis neljapäeval, 8. oktoobril autentselt taastatud tank T-34. Sõjamasina kinkisid muuseumile viis aastat tagasi poolakad ning seda uuendati nüüd Saaremaal.
Tank alustas neljapäeva hommikul Saaremaalt oma teekonda treileril ja jõudis sõjamuuseumi juurde pärast keskpäeva. Viimased paarkümmend meetrit oma positsioonile muuseumi ees sõitis tank ise.
2015. aastal Poola armeemuuseumi kingitusena Eesti sõjamuuseumi kogusse jõudnud tanki renoveeris kahe aasta jooksul Saaremaa Sõjavara Selts Margus Sinimetsa juhtimisel, kellele see oli seni mastaapseim taoline ettevõtmine. Tank on võimalikult originaalilähedaselt taastatud nii väljast kui seest. “T-34/85 kinkis sõjamuuseumile 2015. aastal Poola armeemuuseum. See on ehitatud Poolas 1953. aastal Nõukogude Liidu litsentsi alusel ja olnud kasutusel paraadmasinana. Seega ühtegi lahingut ei ole see tank kunagi näinud,” ütles Harju Elule muuseumi info- ja turundusjuht Sandra Niinepuu.

Harju Elu
Artikli viide

Haapsalu piiskopilinnuses peeti täna kärarikast lahingut – Saaremaa Sõjavara Selts ja Haapsalu linnuse muuseum korraldasid vabaõhuetenduse “Eesti iseseisvuse sünd”. Etendus käsitles Esimese maailmasõja ja Vabadussõja sündmusi, mis viisid Eesti iseseisvuse sünnini.
Etenduses osalesid Eesti sõjaajaloo taaskehastamise klubid, lätlaste kolmekümnemeheline grupp jäi reisipiirangute tõttu tulemata. Kasutusel olid paukpadrunitega vintpüssid, kuulipildujad, suurtükid, soomusautode rekonstruktsioonid ja pürotehnilised efektid.

1917. aasta oktoobrist kuni 1918. aasta aprillini oli Haapsalu esimese Eesti rahvusväeosa, I Eesti jalaväepolgu asukohaks. Selle väeosa ohvitseridest ja sõduritest sai Eesti rahvaväe tuumik Vabadussõjas, kui võideldi välja eesti õigus iseseisvusele.

Läänlane 27.09.2020
Artikli viide

Poola armeemuuseumi kingitusena 2015. aastal Eesti sõjamuuseumi kogusse jõudnud tank T-34/85 oli ligi kaks aastat Saaremaal, kus Saaremaa Sõjavara Selts Margus Sinimetsa juhtimisel tanki renoveeris ja sõidukorda seadis. Nüüd on tank täiskomplektne ning taastatud nii seest kui väljast võimalikult originaalilähedaselt. Sellisena on 1953. aastal Poolas toodetud masin Eestis ainus omataoline. 8. oktoobril 2020 toodi see esmalt treileril Saaremaalt Viimsisse, kus viimased paarkümmend meetrit oma alalisele kohale sõjamuuseumi ees sõitis juba ise.

YouTube
Video viide

Pühapäeval, 27, septembril 2020 kell 13 Haapsalu piiskopilinnuse hoovis ajalooline taaslavastuslahning “Eesti iseseisvuse sünd”. Korraldab Saaremaa Sõjavara Selts. Vahepalad ansamblilt “Untsakad”. Üritus on tasuta!

Rae vallas Lagedil Pirita jõe ja Leivajõe ühinemiskohas on 3,5 hektari suurune saareke, kus kunagi elas president Konstantin Pätsi vend Voldemar Päts. Voldemari maja taastamine ja selle kujundamine Eesti Vabadusvõitluse Muuseumiks on olnud Johannes Tõrsi elutöö. 3. augustil saab muuseumi eestvedaja 80-aastaseks.
Muuseumi aias puude vahel peidab end T-34 tank, mille Tõrs tõi ära Sindi teeristilt, kus see varasemalt tank-monumendina seisis. “See oli 1990. aastal. Neid hakati siis vanarauaks viima. Ma jõudsin ta enne treileriga ära tuua, kui ta vanarauaks viidi,” meenutab mees.

Harju Elu
Artikli viide

Jõgewa militaarmuuseum, endise nimega Jõgewa muuseum, mida peavad Sergei Jerjomin ja Eduard Onopa MTÜ-st Pommiauk, avas eelmisel nädalal täiendatud ekspositsiooni. Kõigepealt jääb silma, et muutunud on muuseumi nimi. „Sõna militaar muuseumi nimes küll mõnda inimest ehmatab, aga kaugelt enam on neid, kelle ta kohale toob,“ ütleb üks kollektsiooni omanikest, Sergei Jerjomin. „Varasem silt „Jõgewa Muuseum“ ei köitnud vist paljusid, inimesed sõitsid mööda, arvasid, et siin on väike külamuuseum – üks pisike tuba, mis ei paku huvi,“ selgitas ta.
Tõsi on, et ligi poole külastajatest moodustavad välismaalased, kes tulevad kohale kajastuste peale militaar- ja muudes huvialafoorumites. Aga Jõgewa Militaarmuuseum on osaline ka Kultuuritee projektis ning ootab külla nii Jõgeva elanikke kui ettevõtteid.

Vooremaa
Artikli viide