Sõjamuuseumid Eestis

29. novembril mälestuspäev „100 aastat Vabadussõja algusest ja Eesti Kaitseliidu loomisest“ Lagedil Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis

Teisipäeval esitleti Tapa depoos Eesti Vabadussõja 100. aastapäeva meenutamise puhul ehitatud soomusrongi nr 7 Wabadus, mille teekond ja rändnäitus kunagisel lahingutegevuse marsruudil algab tuleva aasta jaanuaris.
Taasloodud soomusrong koosneb suurtükivagunist, kuulipilduja vagunist, dessantvagunist, sanitaarvagunist ja katteplatvormil asuvast soomusautost Estonia. Veeremi ehitus läks maksma ligi 80 000 eurot.Soomusrongi näidis annab aimduse sellest, milliste vahenditega eestlased vabaduse saavutamise nimel võitlesid, sõnas Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. Näidisrongi täiendab Vabadussõja käiku ja soomusronge tutvustav näitus, mis juba jaanuarist ühes soomusrongiga piki murdelahingute teed mööda Eestis liikuma hakkab. Soomusrong nr 7 Wabadus ja sellel asuv näitus alustab oma teekonda 4. jaanuaril 2019 Kehrast. Sellel päeval möödub sada aastat otsustavast lahingust, millega peatati Tallinna poole suunduvad vaenlaste üksused. Soomusrongi teekond kunagisel rindejoonel lõppeb 1. veebruaril 2019 Valgas. Pärast rindejoone marsruudi läbimist liigub soomusrong mööda olemasolevaid raudteid üle terve Eesti kuni 2019. aasta lõpuni.

Soomusrongi Wabadus peatused Wabaduse teekonnal 2019. jaanuaris:
4.01.19 – 5.01.19 – Kehra
6.01.19 – Lahinguvälja
7.01.19 – 8.01.19 – Aegviidu
9.01.19 – 10.01.19 – Tapa
11.01.19 – 12.01.19 – Jõgeva
13.01.19 – Kaarepere
14.01.19 – 16.01.19 – Tartu
17.01.19 – 24.01.19 – Elva
25.01.19 – 27.01.19 – Puka
28.01.19 – 31.01.19 – Sangaste
1.02.19 – Valga

Soomusrong nr 7 Wabadus valmis Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna, Sõjamuuseumi ja Operaili koostöös.

ERR Uudised
Artikli viide

Laupäeval, 17. novembril, toimus Keilas Harjumaa muuseumi esisel platsil lavastuslahing, millega tähistati Kaitseliidu ning rahvaväe asutamist. Lisaks klubile Front Line saabusid kohale esindused paljudest teistest sõjaajaloo klubidest. Eestist Narva, EAS, Front Line Eesti ja Saaremaa sõjavara selts, Lätist klubid Ordenis ja Latviešu strēlnieks, Venemaalt klubid Erika ning Flandria.
Harjumaa muuseumi ümbruses on varemgi näidislahinguid peetud. Septembris 2014 tähistati seal 1944. aasta sügise sündmuste 70. aastapäeva. Kahel viimasel aastal on augusti lõpus peetud muuseumiõues aga keskaja festivali.

Harju Elu
Artikli viide

Sel nädalavahetusel toimusid Muhus sõjaajaloo päevad. Saaremaa Sõjavara Selts lavastas pühapäeval, 26. augustil viimase suure sõja aegse Muhu vallutamise lahingu.Sõjaajaloo päevi peeti tänavu juba seitsmendat korda. Lahingus osales sündmuse eestvedaja Margus Sinimetsa sõnul pisut alla üheksakümne sõjaajaloo taaskehastaja üheksast riigist. Kaugeimad külalised tulid kohale Moldovast, Valgevenest, Ukrainast, Poolast ja Venemaalt. Ka publikut oli seekord üle ootuste palju. Sinimetsa hinnangul jälgis Muhu vallutuslahingut kokku 500–700 pealtvaatajat.
Sinimets ütles, et tema senistest taaslavastuslahingutest oli see üks õnnestunumaid. „Kes ajalugu ei mäleta, elab tulevikuta,“ ütles Sinimets, selgitades, et tema eesmärk lahinguid taaselustades on ajaloo toomine inimesteni, et neid harida ja mõtlema panna, samuti ajalookeeristes sündinu meenutamine. Iga lahinglavastuse organiseerimine kestab Sinimetsa sõnul umbes pool aastat.
„Kõige keerulisem on kuupäevade planeerimine,“ tunnistas Sinimets. Kuupäevad tuleb paika saada nii, et need sobiksid taaslavastustes osalejatele ega kattuks teiste lahingutega. „Lisaks tuleb leida sobiv paik, mis oleks pealtvaatajatele hästi jälgitav ja ligipääsetav. Samuti ei tohi seal olla tänapäevaseid ehitisi,“ seletas Sinimets. „Selleks, et lahingu taasesitamisele kaasata piisav hulk sõjaajaloo huvilisi taaskehastajaid, peab üritus olema teistest parem.
Kolmepäevane laager algab alati reedese kogunemisega. Järgneb seminaripäev koos esitamisele tulevat sündmust Eesti vaatepunktist tutvustavate loengutega ja kolmandal päeval läheb juba action’iks,“ tutvustas eestvedaja pisut ka oma korralduslikku köögipoolt. Kuna sõjaajaloo päevi rahastab projekti korras Eesti Sõjamuuseum, on sündmus alati olnud pealtvaatajaile tasuta.

Meie Maa

31. augustist 2. septembrini korraldavad Rae kultuurikeskus ja Eesti vabadusvõitluse muuseum Lagedil Eesti esimese sõjafilmide minifestivali.Kolme päeva jooksul on võimalik vaadata nelja sõjafilmi, millest kolm on tunnustatud mängufilmid – „Tundmatu sõdur“, „Dunkirk“ ja „Kapten“ – ning neljas Sulev Keeduse dokumentaalfilm „Sõda“.

Harju Elu
Artikli viide