Sõjamuuseumid Eestis

Saaremaa mees ning sõjaajaloo huviline Margus Sinimets kavatseb suvisel Kaitseliidu paraadil osaleda Vabadussõja aegse soomusauto rekonstruktsiooniga. Tegu on osaga Kaitseliidu panusest Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisse.
GAZ 53 mootor toimib ja masinal on juba soomusauto kuju. Soomuskere pole siiski veel valmis, vaid puudu on aknaluugid, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Soomust kindlustati ilmasõjast massiliselt säilinud kaevikukilpidega. Korpuse enda soomus pidi olema ligi kaheksa sentimeetrit.
“Sest tegelikult siia lähevad kilbid ju peale. Mina ei ole näinud ühtegi pilti, kus oleks autol auk sees. Neid kilpe on küll puruks lennanud, aga auku ei ole,” rääkis Saaremaa sõjavara seltsi juhatuse liige Margus Sinimets.
Soomusauto peaks valmima järgmise aasta alguseks. Kindel plaan on osaleda suvel Kaitseliidu võidupüha paraadil.
“Paraadiks kindlasti saab valmis. Ma tahaks ikka aastapäevaks valmis saada,” ütles Sinimets.
Vabadussõja lõpuks oli Eesti vägedel üheksa soomusautot. Sõja alguses asuti neid Johan Pitka eestvõtmisel ise ehitama, aluseks ilmasõjas nähtu ja põhjaks inglise veoauto.
Pikemat käsitlust soomusauto ehitamisest saab vaadata järgmisel nädalal “Ringvaates”.

ERR uudised 24.11.2017
Artikli viide

TÜ ESAP korraldas 15. oktoobril 2017 Viljandi mõisa pargis taaslavastuslahingu.

23. septembril 2017 Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil.
2017-09-23 Lagedi Kutse

Valga militaarteemapargis tehti sõidukorda Nõukogude tank T-34-85, mis Vene sõjaajaloolaste andmeil on osalenud Berliini lahingus. 1944. aastal valmistatud tanki originaalist on alles vaid kere, kogu sisemus on asendatud varuosadega, mida oli võimalik hankida ja masinale sobitada.
Võimas suitsupahvak annab märku, et mootor töötab ja 32 tonni kaaluv sõjamasin on valmis liikuma. Kaks tiiru ümber Valga militaarteemapargi hoonete olid esimesed, mis mitu aastat kestnud ümberehituse järel õnnestus teha, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Algul oli ainult karp – luugid kinni keevitatud, rattad kinni keevitatud, õõtshoovad kinni keevitatud ja sees oli puhas tühjus – polnud mootorit ega käigukasti, olid peaülekanded, mis on korpuse küljes. Ka torn oli keevitatud korpuse külge ja tornilaagrist oli eemaldatud kaks kolmandikku,” kirjeldas tanki üks taastajaist Raul Seidla. “Minu roll oli keevitamine, lahti lõikamine ja osade parandamine,” kirjeldas teine taastaja Toomas Palumaa.
Nuputada ja arvutada tuli päris kõvasti, sest varuosi polnud võtta. Nii sobitati tankile Vene buldooseri käigukast, mis, nagu selgus, töötab seal pareminigi kui originaal. Mootor leiti vanalt liikuvalt jõujaamalt.
“See pole mitte lihtsalt samasugune, vaid originaaltanki mootor alumiiniumplokiga. Sealt saime mootori, millel oli väga vähe töötunde,” ütles Seidla. Sõidukorda putitatud tank on osalenud lahingus ja saanud seal miinitabamuse, sest keres on praod. “Esimene tank, mis Valgas Tartu maantee ääres seisis, lasti vastu taevast. Vene valitsus otsustas seejärel tuua Valka järgmise postamenditanki. See tank seisis lihakombinaadi vastas olevas sõjaväeosas postamendi peal,” kirjeldas kolmas tankitaastaja Arnold Iprus.
Vene vägede lahkumise järel jäeti tank maha ja nüüd on see militaarteemapargis. Vene sõjaajaloolased on aidanud sõjamasina lugu uurida.
“See tank on osalenud Berliini lahingus ja viimatise militaarajaloofestivali ajal naljatasime, et pole sugugi võimatu, et Punaarmee allohvitserid Jegorov ja Kantaria võisid sellegi tanki peal olla, mis liikus Riigipäevahoonele ja kust viidi punane lipp selle katusele lehvima,” ütles Valga militaarteemapargi juhataja Meelis Kivi.
Sõidukorras tanki T-34-85 näeb nüüd Valgas asuvas Euroopa ühes omapärasemas militaarteemapargis ja selle korraldatavail sõjaajaloo üritustel.

ERR uudised 19.08.2017
Artikli viide

Aastapäeva tähistamine algas 8. augusti õhtul Kärdla Keskväljakul lahingutehnika esitlusega. 9. augustil oli Tahkunas militaarmuuseumis lahtiste uste päev, lahingutehnika demonstratsioon, militaarmatk, näidislahing Hiiumaa kaitseliitlastelt.

Hiiumaa Militaarmuuseum 10

Jõgewa muuseumi haldav mittetulundusühing (MTÜ) Pommiauk on ostnud uue muuseumimaja taha kaks hektarit maad. Sinna tahetakse luua memoriaal lahingus hukkunud sõduritele, ükskõik mis relvajõududesse nad kuulusid. Ei sõltunud ju siinkandis kantud munder maailmavaatest ega rahvusest, vaid sageli ainult sünniaastast.
Nagu ikka linnaääresed metsad, oli see paik juba nõukaajal prügi täis veetud. Praeguseks on territoorium prügist puhastatud ja muru külvamiseks ette valmistatud. Suureks abiks tehnika ja nõuannetega oli osaühing Moreen. Platsil saab tulevikus eksponeerida Jõgewa muuseumi tehnikat. Hea meelega ootab Pommiauk oma platsile üritusi korraldama ka Kaitseliitu.

Esimene väljapanek ajendas muuseumi asutama
Muuseumiööl oli avatud ka Jõgewa muuseum. Ametlikkust muuseumiöö programmist jäädi eksituse tõttu välja, aga avatud oldi sellegipoolest. Külastajaid, kes sotsiaalmeedia kaudu kutsutuna muuseumiööl kohale jõudsid oli 40, neist umbes pooled kohalikud.
Jõgewa muuseumi selle õhtu programmis oli peale püsiekspositsiooni näitamise oma tulevikuplaanide tutvustamine. Sai vaadata pooleliolevat maja ja teha tiiru uuel auväljakul. Kohal olid ja ekskursiooni tegid mõlemad MTÜ Pommiauk liikmed, kollektsionäärid Sergei Jerjomin ja Eduard Onopa.
Viis aastat tagasi avati esimene korralike riiulitega koduloo väljapanek. Varem oli kogutud põnevamaid esemeid näidatud autoremonditöökoja seintel. Esimene väljapanek leidis ootamatult suure tähelepanu ning ajendas eramuuseumi rajama. Selleks loodi MTÜ Pommiauk, mis jäi ka muuseumi tegevust rahastama.
Mõnda aega tegutsenud muuseumi märkas ning kutsus oma liikmeks kaitseministeeriumi struktuur nimega Eesti Sõjaajaloo Pärand, mis ühendab sõjaajaloolist uurimistööd tegevaid muuseume. Seni on see jäänud ainsaks pidevalt MTÜ-d pidevalt toetavaks organisatsiooniks.
Tegutsemisaja jooksul on Jõgewa muuseumile tema praegused ruumid ilmselt kitsaks jäänud. Muutunud relvaseaduse järgi tulid uued nõuded ruumidele, mida hea meelega arvestatakse, sest Jõgewa muuseum on huvitatud mitte ainult relvade eksponeerimisest vaid ka küllalt autentsest säilitamisest. Seega oli nende säilitamiseks vaja korralikku relvahoidlat. Mõlemad omanikud on saavutanud relvameistri sertifikaadi ja vajavad relvade restaureerimiseks töökoda. Loomulikult on kõik muuseumi relvad ohutud, aga ka nende säilitamiseks vajalikku korda viimine vajab omajagu tööd. Et olemas oli tühi töökojamaja, hakati tegema plaane muuseumi kolimiseks suuremale pinnale.

Uus maja on mõeldud multifunktsionaalsena
Ainult muuseumipiletiga ei püsi praegusel ajal ükski muuseum püsti. Et mittetulundusühingul projektide kirjutamine siiani soovitud tulemust pole andnud, mõeldi selle peale, et tekitada üksus, mis suudaks ennast ära majandada. Sellest lähtus uue maja kontseptsioon – maja on mõeldud multifunktsionaalsena. Lisaks ekspositsioonile on uude majja mõeldud ka õppeklass, et saaks ajalootunde pidada. Seal on piisavalt ruumi ürituste korraldamiseks, et tuua sisse kultuurielu, kuhu saaks pileteid müüa. On mõeldud selle peale, et saaks korraldada teatrietendusi või kontserte. Ja loomulikult on väga tähtis ikkagi sõjaajalooline ekspositsioon – peateemad on sõjaga seotud, aga nagu Jerjomin ütleb, ei tegelenud inimesed sõja ajal ainult sõdimisega vaid ka elamisega. Ja täiesti kindlasti jääb võimalus mõni sõjaaegne relv kätte võtta, tunda, palju see kaalub ja mõelda, kuidas oleks sellisega lahingusse minna. Uues majas on juba oma koha leidnud relvahoidla ja relvameistrite töökoda.
Maja ehitatakse Sirje Projektbüroos koostatud projekti järgi. Et tegemist on eraalgatusega, ei ole mingeid tähtaegu. “Teeme, nagu suudame. Teeme, mida parasjagu suudame,” ütleb Sergei Jerjomin, kes koos sõbra Eduard Onopaga on uue maja valmimisse investeerinud vähemalt teise töökoha jagu töötunde. Pommiaugu lootus saada toetust kohaliku omaalgatuse programmist septiku hankimiseks uue maja juurde, kuna enne 2020. aastat ei ole Jõgeva veevärgil sinnapoole kindlasti kavas laieneda, luhtus. Seega tuleb septikuraha esmalt teenida.
Seni on Pommiauk püüdnud muuseumi rahastada ürituste, näiteks laatade korraldamise kaudu. Selleks, et need oleksid kindlamate tingimustega, kavatsetakse viia oma laadad ka muuseumitagusele auväljakule. Sel aastal jääb vanavaralaat Jõgeval küll toimumata, aga järgmiseks aastaks on asjad juba loodetavasti nii kaugel, et seda uuel väljakul võõrustada. Ka tuleb sinna võimas lõkkeplats, ning hulga ruumi vabaõhuüritusteks, kasvõi jaanituleks. Juurdepääsu auväljakule saab teha kahelt poolt paralleeltänavate kaudu, mis näevad välja palju soliidsemad, kui praegune KEK-i hoov.
Sel aastal on muuseum avatud oma pisikese ekspositsiooniga maist septembrini viiel päeval nädalas. Külastada saab Jõgewa muuseumi teisipäevast laupäevani kella 11-16ni. Sissepääsu eest tuleb loovutada kaks eurot. Teistel aegadel saab ka muuseumi külastada, selleks on vaja kodulehel märgitud telefoninumbril kokku leppida. Muuseumi aitab sel aastal avatud hoida kaitseministeeriumi toetus.

Vooremaa 23.05.2017
Artikli viide

9. mail tähistatakse paljudes maades Teise maailmasõja või suure isamaasõja lõppu. Viimasel ajal on Venemaa meedias kuulsaks saanud aga suures sõjas käinud tank T-34, mis kuulub – üllatus, üllatus – eestlasele ja millest meil siin suurt ei teata. “Pealtnägija” uuris kes, mis ja miks?
Mikk Lõhmus võib teile olla õrnalt tuttav, aga hoopis teises kontekstis. 49aastane Lõhmus on vandeadvokaat tuntud büroos, aga ühtlasi üks Eesti väheseid tankiomanikke. Veel enam: Punaarmee lahingumasin, mida ajaloohuviline jurist üle 20 aasta suurema kärata oma militaartehnika kollektsioonis hoidis, on ürikute väitel ainus säilinud omataoline.

ETV Pealtnägija 3.05.2017
Artikli viide