Sõjamuuseumid Eestis

Jõgewa militaarmuuseum, endise nimega Jõgewa muuseum, mida peavad Sergei Jerjomin ja Eduard Onopa MTÜ-st Pommiauk, avas eelmisel nädalal täiendatud ekspositsiooni. Kõigepealt jääb silma, et muutunud on muuseumi nimi. „Sõna militaar muuseumi nimes küll mõnda inimest ehmatab, aga kaugelt enam on neid, kelle ta kohale toob,“ ütleb üks kollektsiooni omanikest, Sergei Jerjomin. „Varasem silt „Jõgewa Muuseum“ ei köitnud vist paljusid, inimesed sõitsid mööda, arvasid, et siin on väike külamuuseum – üks pisike tuba, mis ei paku huvi,“ selgitas ta.
Tõsi on, et ligi poole külastajatest moodustavad välismaalased, kes tulevad kohale kajastuste peale militaar- ja muudes huvialafoorumites. Aga Jõgewa Militaarmuuseum on osaline ka Kultuuritee projektis ning ootab külla nii Jõgeva elanikke kui ettevõtteid.

Vooremaa
Artikli viide

“Eesti sõjaajaloo teejuhi” uus väljaanne valmis veebiväljaandena ja kaardile on kantud 675 Eesti 20. sajandi sõjaajalooga seotud objekti. Veebiteejuht täieneb pidevalt.
Eelmine “Eesti sõjaajaloo teejuht”, mille autor oli Kristjan Luts, ilmus paberraamatuna 2010. aastal, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Internetis, aadressil teejuht.esap.ee asuva uusväljaande koostajad Ain Tähiste ja Mart Mõniste on loonud kaardi, millelt leiab 675 20. sajandi sõjaajalooobjekti.
Tähiste sõnul on kaasaskäivad tekstid umbes 80 protsendi ulatuses uued.
Virtuaalne teekond teeb Eestile tiiru peale. “Kui me veame kaardil järge, siis on see 1162 kilomeetrit. Suurem osa pilte on tulnud ka uuesti teha nii, et selle koostamise käigus on umbes kolm või neli ringi Eestile peale tehtud ja ikka on veel mõni koht, mida tuleks uuesti sõita pildistama,” selgitas Tähiste.
Kuna paljud objektid on avariilised, siis paluvad teejuhi koostajad olla ettevaatlik ja neid omal käel liiga lähedalt mitte uudistada.
Tähiste sõnul hoiti külma sõja ajal Eestis ka tuumarelvi. Näiteks olid S-75 seniitraketibaasis tuumalõhkepead, mida saanuks kasutada vastase õhuväe vastu.
“Nad olid eelkõige selleks, et kui tuli selline rünnak, kus massiivne, terve õhuarmee lendab korraga peale, siis see rakett pidi nende lennukite keskele tuumalõhkepea toimetama ja see pidi hävitama terve õhuarmaada,” selgitas Tähiste.
Teejuhi järgmise täiendusena on Ain Tähiste sõnul plaanis jäädvustada Eestis asuv Peeter Suure merekindluse nimeline kaitserajatiste süsteem.

ERR Uudised
Artikli viide

AK 10.04.2020
Viide

Visit Estoniale jäi muuseum silma eelkõige tänu sellele, et suudab lisaks tavapärasele tegevusele kaheks päevaks aastas kasvada endast palju suuremaks. See tähendab Eesti Lennupäevade korraldamist, mis said eduka rahvusvahelise sündmusena alguse juba 16 aastat tagasi.

„Muuseum asub väikeses maakohas Lõuna-Eestis, kuid meelitab edukalt külalisi suurematest linnadest kaugemale. Selle vedaja Mati Meos on oma ala fanaatik ja ambitsioonikas visionäär,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli. Lennundusmuuseumi korraldatud Eesti Lennupäevad on Baltikumi suurim lennundusüritus. Läinud aastal külastas kahepäevast sündmust 15 000 inimest, kellest üle 10% on lätlased. „Rahvusvahelisele publikule huvipakkuvad sündmused tekitavad meie külalistes harjumust Eestis käia. Eelkõige korduvkülastustel põhinebki meie naaberriikide turism Eestisse, millest saavad tulu paljud inimesed ja turismiettevõtted,“ lisas Sameli.

Tehnikavaldkonna huvikeskusena on Eesti Lennundusmuuseum suunatud nii täiskasvanutele kui noortele, propageerides inseneriharidust. Ekspositsioonis on 26 lennukit ja 4 helikopterit, mis esindavad Euroopa ja USA lennutehnikat. Mudelikogus on üle 400 lennuki, kopteri ja raketi maketi. Emotsioone pakuvad ka atraktsioonid – batuudid, langevarjuhüppe-, Ameerika mägede ja piloteerimissimulaatorid ning huvilise 20 m kõrgusele paiskav katapult. Muuseumis on võimalik korraldada loenguid, firma- ja pereüritusi.

Puhka Eestis
Artikli viide

Viimasel ajal on Jõgeval asuva militaarmuuseumi Pommiauk tegijatel käed ja jalad tööd täis, sest nii mõnigi legend, mis viitab lennukite allakukkumisele Eesti pinnal, on tõeks osutunud ja leid järgneb leiule. Nii leiti möödunud pühapäeval tänu metallidetektorile lennuki ja piloodi jäänused Võrtsjärve kandist Viljandimaal.
Läinud aasta juuni algul tulid Tartumaal Lohkva külas kaevetööde käigus välja lennukiosad ja lenduri maised jäänused. Leiti palju muudki, sealhulgas lennuki mootor ja langevari, mida säilitatakse muuseumis Jõgeval.
Hiljutise leiu peale Viljandimaal sattus kohalik mees, kes kraapis turbapinnast välja langevarju rakmed ja teavitas sellest Meleski külas elavat ajaloohuvilist Ville Drevingut. Viimane omakorda kutsus asja uurima Jõgeval elava ja tegutseva MTÜ Pommiauk eestvedaja ja sõjaajaloohuvilise Sergei Jerjomini koos oma abilistega.

Vooremaa

Laupäeval, 10. augustil kell 17 Tumala mõisas taaslavastuslahing “Oktoober 1944”. Üritus on tasuta. Korraldab Saaremaa Sõjavara Selts.