Sõjamuuseumid Eestis

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist toetuse saanud projekti Via Hanseatica Plus raames on valminud kuus virtuaaltuuri Eesti ja Venemaa sihtkohtadest ja objektidest. Tuurid aitavad külalisel juba esimesest kaadrist alates ennast sihtkohas kohal tunda ning näitavad, millised on sealsed võimalused ning tegevused. Interaktiivsed multimeedialahendused ehk virtuaaltuurid on täpsemalt 360 kraadi fotod, mida saab liigutada enda soovi järgi ning mis loovad illusiooni ruumis või asukohas kohal viibimisest. Virtuaaltuurid on kohandatud nii arvutis kui ka nutitelefonis mugavaks kasutamiseks ja võimaldavad lugeda infomaterjali kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles.

Eestis saab virtuaalselt külastada Eesti Lennundusmuuseumit Tartumaal, Rakvere linnust ja Eesti Kaevandusmuuseumit Ida-Virumaal.

Via Hanseatica virtuaaltuurid

Orissaare külje all asuv sõjavara muuseum tahab aadressi ja väinatammile suunaviita, et huvilised ei peaks muuseumi otsides ära eksima või mõttetult aega raiskama.
Saaremaa sõjavara muuseumi juht Margus Sinimets ütles, et muuseum tegutseb siiani ilma aadressita, mistõttu mandrilt tulevad külastajad ei suuda sageli muuseumi leida. Muuseum asub Põripõllu külas, hoonetest kilomeetri kaugusel põllu ja metsa taga. Muuseumi leidmine kipub üle jõu käima just vanemas eas välismaalastele, kes läbi häda kohale jõuavad ja siis kiruvad. Noored kasutavad GPS-i ja neil muret ei ole.
Aadressi puudumine on probleemiks ka asjaajamisel. “Kui pead kirjavahetust või tellid midagi, siis küsitakse ikkagi aadressi, aga meil on vaid maaüksuse nimi,” rääkis Sinimets.
Mitu aastat tagasi tegi Sinimets toonasele Orissaare vallavalitsusele ettepaneku nimetada Orissaarest Reinasse minev tee Muuseumi teeks ja nummerdada muuseumi käes olevad neli endist farmihoonet.

Saarte Hääl

Reisijuht avaldab koostöös Kaitseliidu ajakirjaga Kaitse Kodu! sarja põnevaid artikleid Eesti ja ka teiste riikide kõige paeluvamatest militaarturismi objektidest. Täna matkame Hiiumaal.
Täpsemalt vöttes on need Hiiumaa militaarretked ka loodusretked, sest kogu Hiiumaa militaarpäritolu rajatiste ja ehitiste kogum paikneb eriti looduskaunites kohtades.
On metsa, mereranda, sood ja raba. Nii Esimese kui ka Teise maailmasöja kindlustusi leiab peaaegu kogu saarel, peamiselt küll rannikul ja selle lähedal. Et Hiiu murrakutes, nagu ka suurel osal Saaremaast, õ-tähte pole, siis loobun sellest ka käesolevas kirjutises.

Delfi Reisijuht

Eesti põneva ajaloo tõttu on siin jälgi lähiajaloo ehk 20. sajandi militaartegevusest omajagu – nii uuemast kui vanemast ajast. Et huvilisel selles lihtsam orienteeruda oleks, on artiklis külastamist väärt paigad – seekord väljaspool Tallinnat – jagatud nelja ajaperioodi vahele. Lisaks on Eestis mitmeid üldisemaid ülevaateid andvad ning suurepäraste ekspositsioonidega muuseume nagu Eesti Sõjamuuseum, Hiiumaa militaarmuuseum, Saaremaa Sõjavara muuseum jt.

Puhka Eestis

Reisijuht avaldab koostöös Kaitseliidu ajakirjaga Kaitse Kodu! sarja põnevaid artikleid Eesti ja ka teiste riikide põnevaimatest militaarturismi objektidest. Täna tuleb juttu Jõgewa militaarmuuseumist.
„No tere tulemast,” haarab Pommiaugu Sergei, ametlikes dokumentides tuntud ka kui MTÜ Pommiauk eestvedaja Sergei Jerjomin, saabuja käe tervituseks oma kämblasse ja pigistab. On tunda kerget raginat, kui kõhred ja kondid hiiglase raudses haardes deformeeruvad. Täpselt samasuguse ragina ja entusiasmiga on Sergei koos oma mõtte- ja klubikaaslastega kogunud muuseumiks ümberkohandatud metallitöökoja hoonesse Jõgeva külje all kõikvõimalikku rohkem või vähem püssirohulõhnalist kraami. Pigem rohkem püssirohulõhnalist kui vähem.
Küll on ta tuuseldanud oma sõpradega lakapealsetes, möllanud metallidetektoriga metsades juba kinni kasvada jõudnud kaitsekraavides ja kahlanud rinnust saati rabamülgastes, lohistanud välja puruks lastud kahuritükke ning tassinud kokku juppideks kukkunud lennumasinate tükke. Mürsud, miinid, granaadid, loomulikult püstolid, revolvrid, automaadid, kahurid. Aga ka raiumiseks ja torkamiseks sobiv arsenal. Sõnaga – kõike, mille abil Eestimaa pinnal ajaloo jooksul, viikingiajast kuni taasiseseisvumiseni, on verd valatud või habrast rahu tagatud. Ja muidugi kõik muu selle juurde kuuluv, nagu mundrid, saapad, nööbid, lauanõud, kaardid, mündid – kui millelgi on väiksemgi kokkupuude militaarmaailmaga, siis on selle koht Jõgewa muuseumis.

Delfi Reisijuht