Sõjamuuseumid Eestis

Balti riigid saavutasid iseseisvuse rohkem kui 30 aastat tagasi. Nüüd on Venemaa pannud nad taas üle õla vaatama. Moskva sissetung Ukrainasse on pannud paljusid mõtlema, kas Venemaa seab oma võimujanulised sihid taas Balti riikidele.
„On ainult üks vaenlane ja see on Venemaa,“ ütleb eestlane Ain Tähiste, võttes oma seisukoha kokku ühe lausega: „Läti, Soome, Rootsi – ja Läänemere ääres Poola, Saksamaa, Taani,“ jätkab ta, „nad on kõik sõbrad, aga mitte Venemaa naaber.“ „On naiivne arvata, et Venemaa on kaugel,“ lisab ta.
Ain Tähiste juhendab ajakirjaniketiimi Hiiumaa militaarmuuseumis. See Eesti saar riigi lääneosas oli nõukogude okupatsiooni ajal turistidele suletud, sest selle asukoht Läänemere ääres oli Moskvaga strateegiliselt oluline. Alates Venemaa sõja algusest Ukrainas on Eesti eemaldanud vanad nõukogudeaegsed monumendid avalikest kohtadest ja viinud mõned neist muuseumidesse. „Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal,“ selgitab Ain. „Kas me peaksime ikka veel austust avaldama vägedele, kes meid okupeerisid? Ei, oli viimane aeg, et see juhtuks!“
22-aastane Matthias Merelaine on Tallinnast ja tal pole otsest kogemust nõukogude ajaga. Sellegipoolest vaevab teda küsimus, kas Venemaa püüab Balti riikidesse tagasi tulla. „Me oleksime valmis,“ ütleb ta, „minema rindele, relv käes, võitlema vaenlase vastu ja kaitsma kodumaad.“
Rahvuskaardid koguvad Balti riikides – sealhulgas Leedus – populaarsust. Paulus Jurkus, kelle isa on kalur Kleipėdast, ütleb, et rünnaku korral ta ei põgeneks. Leedu ainus sadamalinn asub tema kodu lähedal, Vene Kaliningradi enklaavi piiri ääres.
See uus vastumeelsus venelaste suhtes on ilmne ka Lätis. Lauris Aleksejevs, tippkokk Läti traditsioonilises mereäärses kuurordis Jūrmalas, meenutab, kuidas venelased kulutasid tema restoranis suuri summasid. Pärast seda, kui Läti sulges venelastele oma piirid, on tema sissetulek järsult vähenenud. Kuid ta keeldub vaenlasega äri ajamast.

The Baltic states in Putin’s shadow | DW Documentary (42 min)

29. juunil 2024 tähistas Eesti Vabadusvõitluse Muuseum Lagedil oma 30. aastapäeva ja Vabadussõja lõppu tähistava Võnnu lahingu 105. aastapäeva. Mälestati Eesti iseseisvuse eest langenud sõjamehi. Muuseumi pea- ja kõrvalhoonetes avati uued näitused. Front Line Eesti korraldas 1941. aasta Suvesõja näidislahingu. Esinesid Tallinna Eesti Meestelauluseltsi Meeskoor, Boris Lehtlaan, Erich Krieger, Juhan Kangur, Johannes Tõrs, kitarril saadab Are Jaama ja meesansambel Kuldne Õhtupäike.

Eesti Vabadusvõitluse Muuseum

Võnnu lahingu 105. aastapäeva tähistati kahepäevase programmiga Lätis Cesises. Läti Sõjamuuseum korraldas ajalookonverentsi. Lahingu taasesituse korraldasid ESAP ja Margus Sinimets.

Iga-aastased Eesti Lennupäevad on Baltikumi suurim lennundusüritus. Lennupäevade initsiaator on Eesti Lennundusmuuseum. Olulisemad partnerid on Eesti Õhuvägi ja Eesti Lennuakadeemia. Eesti Lennupäevad on lülitatud Euroopa Kultuuripealinn 2024 kaasprogrammi. Tähistatakse ka Eesti Õhuväe 105. aastapäeva.

Eesti Lennupäevad 2024

Pühapäeval, 29. oktoobril 2023 kell 13 Pärnus Reiu raudteesillal taaslavastuslahing “Eesti iseseisvuse sünd”. Kell 12–14 avatud Kaitseliidu Pärnumaa maleva varustuse- ja infotelk. Üllatuskülalised. Korraldab Saaremaa Sõjavara Selts.

Üritus on tasuta.